Õigus külmetada

Avaldatud Eesti Päevalehes jaanuar 2007 http://www.epl.ee/?uudised=368764

Kliimamuutused hävitavad inuiti kultuuri, kuid avavad uusi transiidivõimalusi Kanadas
Ema poolt ida-eskimo (ehk inuk) Sheila Watt-Cloutier, Kanada poliitik ja ühiskonnategelane, kavatseb kirjutada raamatu sellest, et globaalse soojenemise tõttu sulab üles tema lapsepõlvemaa, ja et kasvuhoonegaasid ähvardavad injuiidi kultuuri hävitada.

„Jää pehmeneb, nii et kogenud jahimehedki vajuvad läbi jää”, räägib Sheila Watt-Cloutier Kanada päevalehele The Globe and Mail. „Jää sulamisest tekkinud ojakesed on suviti laiadeks jõgedeks kasvanud, et nende ületamine on ohtlik. Vähemalt üks inimene on uppunud.” Sellepärast ei ole kliimasoojenemine injuiitide jaoks ähmane ja kauge oht, vaid lähedasi inimesi igapäevaelus tohutult segav ja surmajuhtumeidki kaasa toov asjaolu. „Meil on õigus külmetada”, ütleb injuiidi kultuuri eest seisev aktvist.

Õnneks arutatakse kliimasoojenemise üle Kanada päevalehtede lehekülgedel pea iga päev.

Rohelised teemad on viimasel ajal surutud isegi Kanada konservatiivse valitsuse jututeemadeks. Veel vaevalt aasta tagasi vähemusvalitsuse moodustanud konservatiivid ei puudutanud tookordse valimiskampaania ajal ei globaalset soojenemist ega kasvuhoonegaase poole sõnagagi. Keskkonnateemade tähtsusetust nende jaoks näitas ka see, et keskkonnaministri kohale nimetati üsna kogenematu Alberta provintsi poliitik Rona Ambrose.

Lumivalgekese välimusega kena daami sunnitakse aga nüüd lahkuma, sest oktoobris Kyoto lepingu asenduspoliitikaks kiiresti kokku klopsitud kliimamuutuste programm Puhta Õhu Akt sai ülikarmi kriitika osaliseks. See programmdokument lubas kanadalastele vähendada kasvuhoonegaase 45 kuni 65 protsenti aastaks 2050 (!) ega näinud ette mingeid tööstusi loodushoidlikumaks survestamise vahendeid.

Poliiitkamaastik muutub mürkroheliseks

Nüüd ollakse kindlad, et järgmiste valimiste tulisemad debatid toimuvad just kliimamuutuste teemadel. Spekuleeritakse, et järjekordsed valimised võivad toimuda juba kevadel, mil praegu vähemusvalitsust juhtiv peaminister Stephen Harper valitsemiseks vajalikke lisahääli otsima läheb. Et 63 protsenti kanadalastest on „meeletult mures, et kui Kanada ei tee drastilisi samme kliimamuutuste peatamiseks kohe praegu, siis maailm ei kesta kauem kui paar põlvkonda”, siis ei saa Globe and Maili kolumnisti Gordon Gibsoni tsiteerides „konservatiivid enam sinised ega liberaalid punased olla”.

„Kõik parteid survestatakse ühtviisi roheliseks,” ütleb Gibson.
Hiljuti Kanada liberaalide uueks esimeheks valitud Stephane Dion on juba avalikult end roheliseks kuulutanud. Kanada Roheline Parteigi saavutab rohkem tuntust ja võidab uue esinaise Elizabeth May sharmi ja siiruse abil rohkem populaarsust. (Kanada valimissüsteemi iseärasuste pärast ei ole küll rohelistel ühtegi parlamendikohta.) Vasakpoolne Uusdemokraatlik parteigi võib tunda, et poliitikamaastiku suured tegijad on nende lemmikteemad kaaperdanud.

Hea uudis ärimeestele

Jää sulamine Kanada põhjaterritooriumitel on aga hea uudis olla ärimeeste jaoks, sest kui sulab Kanada põhjaosas laevaliiklust takistav jää, saaks võimalikuks tervelt tuhande miili võrra lühem laevatee Põhja-Euroopasse! Samuti saab pakkuda alternatiivi Panama kanalile. Arvestades, kui kallis on laevakütus, on see ahvatlev võimalus. Juba praegu on keset Kanadat laiutava Hudsoni lahe lääneservas asuv väike Churchilli sadam ehitatud vastu võtma Panama klassi laevu, mis kaaluvad 40 000 tonni. Churchilli sadamast Ameerika mandri südamesse viivat raudteed on turgutatud taluma hulga raskemaid ronge kui seni – nii tekib transiidikoridor „Murmanskist Monterreyni Mehhikos”! Kui vaid jää sulaks.

Lisaks uutele transiidivõimalustele algatab Arktika sulamine enneolematu jagelemise põhjapooluse all arvatavalt lesiva nafta- ja maagaasivarude pärast. USA geoloogide arvutuste kohaselt on üks neljandik maailma avastamata maagaasi- ja naftavarudest Arktika jää all peidus.

Kogu Kanada põhjaterritooriumite, sealhulgas tillukeste saartegi kuuluvus tõusetub nüüd eriti tähtsaks: paari aasta eest juba kurjustaski Kanada kaitseminister oma Taani kolleegiga ühe köögilauasuuruse saare kuuluvuse pärast Gröönimaa lähedal.

Polaaraladele saabuvad aga juba praegu suviti punarind-rästad, öökullid ja vaablased. Need on seal nii võõrad loomad, et nende jaoks pole inukitel sõnugi.
-xxx-

Foto autor on Stephen Ambrose.