Marje Aksli on arengukoostöö konsultant ja terviseentusiast.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120231708/terviseentusiast-kuidas-mul-onnestus-saada-oma-vanusest-bioloogiliselt-kumme-aastat-nooremaks
Kui ma räägin oma sõpradele, et olen otsustanud ligi saja-aastaseks elada, reageerivad nad sellele halvakspaneva grimassiga. Oma vaimusilmas näevad nad ilmselt üht kroonilistele haigustele alistunud kõhetut eite, kes lesib oma viimased 10 eluaastat kontaktivõimetuna voodis.
Täpselt nagu hooldekodus mädanevad inim-õunakesed, kellest Toivo Tänavsuu kirjutas.
Kuid see fakt, et Eesti inimesed hakkavad alates poolesajandast sünnipäevast tasapisi hääbuma, ei pea ju kehtima minu puhul. Tegelikult ei pea see kehtima mitte kellegi puhul, aga seda tõde pole meile veel puust ja punaseks tehtud. Hiljuti käskis üks arst mu sõbrannal passi vaadata, kui too tervisehädaga arsti juurde läks. Arst nurises, et nii vana inimene tuleb ravi tahtma. Kas eesti arstidel on mingi juhtnööd, et haigused ongi normaalsed neil, kes vaid napilt üle 50ne?
Loomulikult saavad kõik inimesed igal sünnipäeval vanemaks. Samas näeme ju ise kas või klassikokkutulekul, et sama aasta mehed-naised võivad olla nii nooruslikumad kui ka põduramad. Mõned inimesed suudavad justkui kella eirata ja vananevad bioloogiliselt aeglasemalt. California Los Angelese ülikooli (UCLA) geneetika ja biostatistika professor Steve Horvath leidiski viisi, kuidas mõõta bioloogilist vananemist. Nimelt avastas ta inimgeenide metülatsioonimustrit uurides, et see muutub ea lisandudes üsna reeglipäraselt. Inimkehas toimuv biokeemiline protsess metüülimine vastutab selle eest, et iga rakk teaks, mis tööd ta keres tegema peab. Just metüülimine ütleb ajurakule, et too käituks nagu ajurakk ja teeks ajuraku tööd, kuigi temas on olemas ka neeruraku geenimaterjal. Metüülimis-protsess muudabki tasapisi DNA aktiivsust, lülitades teatud geene sisse ja välja. Seega võivad mõned meie rakud vananedes justkui oma identiteedi kaotada ja unustada, mis tööd nad õieti pididki tegema. Mõned halvad geenid lülitakse sisse ja mõned head geenid kustuvad ja nii just tekivadki haigused. See toimub metüülmolekulide abil, milles on üks süsinikuaatom ja kolm vesinikuaatomit ja mis näevad mikroskoobi all välja nagu punased pulgakommid. Need pulgakommid maanduvadki aja möödudes teatud geenide otsas mõjutades rakkude identiteeti ja geenide avaldumist. Just metüülmolekulide geenide-pealse asukoha pärast nimetataksegi seda uurimussuunda epi-geneetikaks, sest prefiks „epi-“ tähendab kreeka keeles „peal“. Kui geeni otsas istub punane pulgakomm, siis see geen vaigistatakse või lülitatakse lausa välja.
Huvitav on see, et noorte inimeste rakkude-sisene metüülimismuster erineb vanemate inimeste omast kaunis reeglipäraselt. Seega ennustabki nende pulgakommide paiknemine geenidel, kui vana inimene laias laastus on. See keemiline protsess toimib seega justkui kell, mis mõõdab vanust raku tasandil. Kuna kõik inimesed on programmeeritud surema, saab see kell - laias laastus - ennustada isegi iga inimese statistiliselt eeldatava aja südamehaiguse, vähkkasvaja või surmani.
Kuid – tagasi meie nooruslike klassikaaslaste juurde. Eestis räägitakse tihtipeale haiguste geneetilisest eelsoodumusest (me oleme oma geenivaramu üle nii uhked!), kuid jäetakse mainimata tõsiasi, et halb geen ei pea ea lisandudes tingimata sisse lülituma. Kui kellelgi avastatakse nt rinnavähigeen, ei pea nad sugugi Angelina Jolie eeskujul kohe ennetavalt operatsioonilauale ruttama: see geen ei pruugi iialgi sisse lülitudagi. Kõige lihtsam viis, kuidas halbu geene välja lülitada on maniakaalselt jälgida, mida süüa, ja korrapäraselt võimelda. Heas vormis olevatel inimestel ongi metüül-pulgakommide paiknemine hoopis teistsugune kui ülekaalulistel – see meenutab hulga noorema inimese mustrit. Ja just see seletabki kuidas rakust mõõdetud inimese bioloogiline vanus saab tema kronoloogilisest vanusest erineda. Kuni inimene veel elus on, pole kunagi hilja hakata oma pulgakommide asetust geenidel toitumise ja võimlemisega muutma. Meie arstid peaks seda kõigile nõrkemiseni korrutama, mitte patsiente passi vaatamisega häbistama. Vananemist saab aeglustada ja paljude teadlaste meelest ka tagasi pöörata.
Iga inimene saab oma bioloogillist kella nn tagasi keerata, sest rakkudes on teie noorema versiooni metüülmuster veel meeles. Elustiili-nippidest, kuidas seda täpselt teha, kirjutas Dr. Kara Fitzgerald ka raamatu Noorem Sina ehk Younger You. Tuleb vaid süüa kaheksa tassi köögivilju päevas koos kvaliteetse liha-kala ning maksaga ning võimelda 30 minutit päevas. Toidulaualt tuleks eemadalda kogu suhkur, suurem osa (gluteeni sisaldavaid) teravilju ja lehmapiim. Lisaks tuleb stressi maandamiseks mediteerida ja öösel vähemalt seitse tundi magada. Hea uudis on see, et lisaks metüülmustri muutumisele muutuvad paremuse poole ka tavalised verenäitajad (ehk veres testitavad põletiku-, kolesterooli-, immuunsüsteemi- ja maksa- ja muud veremarkerid), ja just neid saab iga lihtsurelik oma arsti käest tellida.
Seega, väga võimalik, et need inimesed, kes näevad klassi kokkutulekul kahtlaselt nooruslikud välja, on nooremad ka rakkude tasandil ja nende veri sarnaneb noorema inimese verega. Neil ei ole halvad geenid kõrge ea kiuste sisse lülitatud ning vanusega seotud füüsilised muutused rakkudes – ja seega haigusriskid – tekivad neil aeglasemalt. Sama kehtib ka vastupidi: kui inimene võimleb, sööb tervislikult, väldib kroonilisi põletikke, maandab stressi ja magab piisavalt –, siis muutub nooruslikumaks ka tema metüülpulgakommide muster ning vanusega seotud haiguste teke lükkub tulevikku. Tervena elatud aeg pikeneb.
See võimalus elustiilimuutustega kella tagasi keerata kõlab nagu nutikas lahendus Arenguseire raportis „Pikaajalise hoolduse tulevik“ välja toodud kurvale statistikale. Väidetavalt elab Eestis ligi 200 000 inimest, kes vajavad abi oma igapäevastes toimetustes. Seda arvu hakkab tulevikus veelgi suurendama asjaolu, et üle 65aastaste inimeste osakaal rahvastikus kasvab 2050. aastaks pea kolmandikuni. Paari aasta eest korraldatud uuringu alusel vajas selles vanusegrupis hooldust iga viies inimene. 30 aasta pärast on üle 80aastaste inimeste arv nüüdsega võrreldes samuti peaaegu kahekordistunud. Ning nagu raport väidab, on neil tavaliselt mitu kroonilist haigust või sündroomi korraga. Ning kuigi need koledad trendid on kõigil silma ees – eks meil kõigil ole kogemusi hooldamist vajava lähisugulasega –, ei oska inimesed mõelda iseendast kui tulevasest abivajajast. Raport soovitab teadlikkuse tõstmiseks koguda ja jagada informatsiooni selle kohta, kui suure tõenäosusega võib iga inimene abi vajada.
Õnneks on USA uurijad on välja töötanud mõned kalkulaatorid, mis tuletavad tavaliste verenäitajate põhjal, milline on inimese bioloogiline iga. Kuna päris metüülmustrite veretest on paljudele kättesaamatu (see on väga kallis), saavad eestlased perearstilt paluda saatekirja vereprooviks ning testida veres üheksat kuni ühtteist näitajat (ning loota, et arst neil passi ei käsi vaadata). Kui tulemused oma albumiini, kreatiniini, glükoosi, C-reaktiivse valgu, kusihappe, valkude, lümfotsüüdide, rakkude keskmise mahu (MCV), bilirubiini, kaltsiumi, punaste vereliblede laiuse (RDW), valgete vereliblede (WBC), ja aluselise fosfataasi verenäitude kohta on laborist käes, tuleb need andmed sisse toksida mõnda nutikasse veebikalkulaatorisse, mis arvutab välja teie bioloogilise ea.
Head kalkulaatorit pakub Longevity Advantage veebileht https://www.longevityadvantage.com/mortality-score-and-phenotypic-age-calculator/ . Kalkulaator Aging.AI on samuti olemas, kuid vajab rohkemate verenäitude andmeid. http://aging.ai/ Nii näiteks avastasin hiljuti oma veretesti tulemusi kalkulaatorisse toksides, et olen oma kroonilisest east bioloogiliselt kümme aastat noorem!
Unistan, et kui kõikide Eesti inimeste verd kord aastas testida, saaks välja sõeluda inimesed, kes on suuremas enneaegse vananemise riskigrupis ning just neid inimesi saaks elustiili muutustega turgutada. Ennetus on teadagi odavaim viis, kuidas riigieelarvest paari aastakümne möödudes vajaminevaid miljoneid kokku hoida. Aeg on alustada riiklikku noorendamiskampaaniat.
-xxx-
