Artikkel Maalehele
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/ei-tohi-maad.d?id=29077375
“Siin ei tohi hüpata!“ läheneb meile vormiriietuses muuseumiametnik ja keelab päikeselaikudel keksivaid poisikesi. Me oleme sättinud end istuma Ottawa Riikliku Kunstigalerii aatriumis, mille laeks olev klaaspõhjaline madal bassein heidab meie ette põrandale värvilisi päikesejänkusid. Veiklevad valguslaigud meelitavad lasteaia-ealisi poegi neil hüplema.
Ma olen mõned aastad varem kommunistlikus Moldovas elades end „ei-tohi“-de vastu karastanud ja uurin valvurilt, miks ei või väikesed poisid rõõmsalt ringi hüpelda – ruumi ju on, kedagi me ei sega...
„Põrand on siin nii libe, et nad võivad kukkuda!“ seletab natuke liiga suurt vormi seljas kandev vanem naisterahvas. Ma imestan nii, et mu kulmud tõusevad vist juuksepiirini. Mis see tema asi on, kui väike poisike komistab? Kui kukubki, tõuseb püsti, pühib püksipõlved puhtaks ja keksib edasi!
„Aga kui ta viga saab, siis peame meie kondid murdnud lapse eriarstid, taastusravi, ratastooli ja hooldaja kinni maksma!“ naeratab valvur, kuuldes mu aktsendist, et ma ei ole kohalik. „See on meie süü, et põrand siin nii libe on!“
See on esimene kord, kui õpin keelavaid „ei tohi“-sid kellegi süüna tõlgendama. Moldovas tähendas "ei tohi" ikka kellegi ülemvõimu: „Ei tohi lapsekäruga panka tulla!“ käratas Moldovas suvaline pangaeit. „Ei tohi muuseumi tualetti kasutada!“ kärkis Chisinaus muuseumi valvur, lihtsalt kontrollimise mõnust. Tema absoluutne võim ulatuski ainult muuseumi eesukseni ja ta kasutas seda maksimaalselt.
Kanadas kõlab samasugune ebameeldiv „ei tohi“ aga hoopis juriidilistel põhjustel. Kui keegi tõepoolest galerii ravikindlustusrahade saamiseks kohtusse kaebab tuues põhjenduseks, et nende ehitatud põrand ei olnud ... ee... täisfunktsionaalne või, veel hullem, sobiv kõikidele eagruppidele, siis peavad nad tõepoolest viga saanud lapse ravikulud kinni maksma.
Kes teab, kui palju neil selliseid kaebusi on, äkki on need oletatavad kohtu- ja ravikulud juba 8-dollarilise piletihinna sissegi planeeritud? Ja et neid kulusid madalal hoida, peabki valvuritädi meid hoiatama, andes nii mõista, et ta on mind põranda kasutamise osas instrueerinud, mis tähendab, et vastutus põranda kasutamise eest lasub nüüd ainult minul. Galeriil jääb raha eelarvesse. Kulusid on optimeeritud. Valvuritädi, kes tundub vaid tülika keelajana, on tegelikult tähtis inimene galerii eelarve kaitsel...
Samasuguse põhjendusega – riskide vähendamine ja kulude optimeerimine – ilmub meie ukse taha kord naisterahvas kindlustusest, kes teatab, et naabri aias asuv puu tuleb maha saagida. Mulle see päikesevarju ja naabrite eest privaatsust pakkuv vahtrapuu meeldib, kuid ta naaldub umbes 45kraadise nurga all üle madala aia just meie auto kohale.
„Peaks üks tugeva tuulega ilm tulema ja puu murduma, peab üleaedne naaber kinni maksma teie autoremondi kulud. Kuni see puu jääb, ei saa teie naaber oma maja kindlustada,“ selgitab kindlusametnik mulle. Tugev puu saetaksegi maha.
Niisamuti keelab lasteaia naabruses elav onu meie lastel talviti tema kõnniteel käia, sest ta pole seda liivatanud. Nii märgib ka möödaminnes naabrinaine, kelle aia mänguredelitel meie poisid aegajalt mängimas käivad, et õnnetuste eest ta ei vastuta. Nii keelatakse lastel enne koolikella ilma õpetajata koolimajja minna, sest kes teab mis õnnetus võib juhtuda trepil, kääride või liimitopsiga... Nii kaevanud ka üks varas majaomanikku kohtusse, sest kukkus öösel pimedas vargile minnes tema libedal trepil oma kondid puruks. Oh, või oli see vaid anekdoot?
