MTY Mondo tellimusel kirjutatud artikkel hariduskampaaniast ilmus 30. aprillil Õpetajatelehes:
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=3455
Oleks huvitav teada, kui suure summa kulutaksid eesti koolinoored oma taskurahast haridusele. Miks mitte seda neilt küsida? 20. aprillil pidasid paljud Eesti koolid arutelusid hariduse rahastamisest ning rääkisid arengumaade hariduse olukorrast. Raha puudumise tõttu ei käi tänapäeval ikka veel koolis 72 miljonit last.
Hakkasin huvi pärast otsima, kui palju kulutab haridusele Eesti riik. Naiivselt oletasin, et riigis, mis räägib elukestvast õppest ja maailma rikkaimate riikide hulka jõudmisest, on see summa 20% piires. Kuid ma eksisin. Kui uskuda vabariigi valitsuse haridus- ja teaduspoliitika arengunäitajate dokumenti üle-eelmise aasta kohta, selgub, et see on vaid napilt üle 10%. Sinna hulka on arvatud kõikide riigiettevõtete kulutused täiendusõppele, mis punnitavad suhtarvu kunstlikult suuremaks.
Otsustanud otsida andmeid juurde, leidsin 2010. aasta riigieelarve taustamaterjali. Rahandusministeeriumi koostatud dokumendist saame teada, et 2010. aastal on riigieelarves kulusid kogumahus 89,7 miljardit krooni, millest 7,75 miljardit läheb haridus- ja teadusministeeriumile. Kui ma nüüd oskan õigesti protsenti arvutada, siis selgub, et suhtarv on 8,6%. Sugugi mitte 10 ja kaunis kaugel minu unistusteprotsendist 20. Aga kas on üldse riiki, mis kulutab 20% riigieelarvest haridusele?
Leidsin netist maailmakaardi, mis näitab, kui suure osa eelarvest kulutab üks või teine riik haridusele, sõjaväele ja tervishoiule, ja lõbustasin end natuke klikatavat kaarti uurides. Iga õpetaja, kes tahab seda koolitunnis näidata, leiab selle, kui lööb Google’is sisse „How countries spend their money”. See on vahva kaart, mille andmetesse tuleks kindlasti suhtuda kerge skepsisega. Siiski avaldavad sealsed suhtarvud muljet, eriti kui võrrelda hariduskulutusi sõjalistega.
Selgus, et paljud Euroopa riigid kulutavad haridusele 15% ringis. Vaid Mehhiko, Maroko, Araabia Ühendemiraadid ja Tai üle 20. Huvitav, miks? Kas nad teavad, et haridus on parim võti tulevikku? Muide, Eestiga võrreldava hulga raha kulutavad riigieelarves haridusele vaid Pakistan (7,8%) ja Indoneesia (9%).
Võrdlused on nii huvitavad!Kui lugesin Jordaania kuninganna Rania artiklit ülemaailmsest hariduskampaaniast Kanada ajalehes The Globe and Mail, siis kohkusin, nähes summat, mida oleks vaja nende 72 miljoni lapse koolitamiseks, kes praegu üldse koolis ei käi. Kuninganna Rania loodab suvel Lõuna-Aafrika vabariigis peetava jalgpalli MM-i ajal pöörata kõikide tähelepanu hariduse rahastamise puudulikkusele. Tema sõnul kuluks probleemi lahendamiseks 16 miljardit dollarit!
See on suur hulk raha – umbes kahe Eesti riigieelarve jagu, kuid … otsides taas võrdlusi, 2006. aastal kulutati USA-s kaks korda nii palju koeratoidu peale! Ka summa, mis kulub sigarettidele ja alkoholile, on kümme korda suurem (umbes kümne aasta tagused andmed), kui oleks vaja kõikide laste koolipanekuks.
Miks mitte teha hariduskampaaniast innustatult harivaid, kuid samas kurbi võrdlemistehteid, uurides näiteks matemaatikatunnis, kui palju raha kuluks kõikide Aafrika laste koolitamiseks Eesti standardite kohaselt. Ühiskonnaõpetuses saaks vaadelda, millise Aafrika riigiga sarnaneb Eesti hariduse rahastamine. Geograafia ja inglise keele tunnis võiks arutleda, millises maailmajaos on kirjaoskamatus kõige suurem ja mitme kilo koeratoidu eest saaks sealsete riikide lapsi koolitada.
Ning emakeeletunnis võiksid kõik kirjutada kirja peaministrile ja küsida, kui palju võiks riik järgmisel aastal kulutada sellise kooli peale, kus kõigil oleks vahva õppida. Lisage oma kirja ka palve teiste riikide liidritele, et nad arengumaade haridusele lubatud raha lõpuks üle kannaksid. Lugege hariduskampaania ja jalgpalli MM-i seosest lähemalt veebilehelt haridus.maailmakool.ee ja andke allkiri nende eest, kes ise kirjutada ei oska.
