Hiiumaa tuulepargi arendaja salatseb

Avaldatud Ekspressis jaanuaris 2009
koos Tarmo Vahteriga.

Ekspress usutles e-posti teel Kanada firma Greta Energy pressi­esindajat Ines Popovici. Mitmele olulisele küsimusele me vastust ei saanud.

Kellele Greta Energy kuulub?

Me oleme Kanada erafirma. Meie investorid on eraisikud ja investeerimisfondid Eestist, Kanadast, Islandilt, Venemaalt ja USAst.

Millal ja kus on Greta Energy asutatud?
2004 Kanadas Torontos.

Kui suur oli Greta Energy käive 2008. aastal?
See on konfidentsiaalne informatsioon.

Kui suur oli Greta Energy kasum 2008. aastal?
Konfidentsiaalne info.

Kes on Greta Energy Eesti-poolne projektijuht?
Andres Apri, kes on Eesti kodanik ja Hiiumaa inimene.

Kuidas sündis idee rajada Eestisse Hiiumaale tuulikute park?
Hiiumaa on väga hea tuuleallikas ja Eesti turg on ka üldisemas plaanis väga hea taastuva energia jaoks.

Kui palju läheb Hiiumaale tuulikute pargi rajamine maksma?
Me oleme alles projekti algusjärgus, nii et see summa ei ole täpselt teada. Kui palju aega kulub ehitustööde algusest, kuni tuulepark valmis saab?Umbes kaks aastat.

Kus tuulegeneraatorid valmistatakse?
Me kaalume turbiinide ostmist Saksamaalt, Taanist ja Hispaaniast.

Kui suur on Hiiumaale rajatava tuulepargi loodetav rentaablus?
See ei ole veel teada, kuni me tuult mõõdame.

Kellele te plaanite Hiiumaal toodetava elektri müüa?
Kuna oleme projekti algusjärgus, on väga raske kindlalt väita, kuhu see energia täpselt läheks. Isegi kui Eesti ei suuda kulutada kogu Hiiumaal toodetud energiat, siis ülejäägi müük on lisanduvaks kasuteguriks.

Mida arvab Greta Energy sellest, et Hiiumaa elanikud on alustanud tuuleparkide vastu võitlust?

Me suhtume väga tõsiselt sellesse, mida kohalikud inimesed arvavad, ja püüame omalt poolt nende muredele vastused leida. Me korraldame avalikke kohtumisi ja lähtume tuulepargi planeerimisel väga rangetest keskkonnanõutest, mis vastavad Euroopa Liidu nõuetele. Me loodame teha nii, et kõik saavad kasu - et meie tuulepargi projekt ei kahjustaks kedagi ülemääraselt.

Kuidas Greta Energy põhjendab soovi ehitada tuulepark just Eestisse?
Maailmapanga raport nimetas Eestit riigina, mis vajab kiiresti elektrit. Eesti peab lõpetama loodust kahjustavate energiaallikate kasutamise, et vastata Euroopa Liidu karmidele nõuetele süsinikugaaside osas. Eesti valitsus subsideerib tuulest toodetud elektri hinda ja on tuule kasutamise suhtes väga toetav. 2020. aastaks peab 20 protsenti elektrist tulema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas tuulest.Paljud Kanada ja teised välisfirmad siiski kõhklevad ja peavad seda suureks riskiks, et investeerida tõusvatele turgudele. Meie oleme noor firma. See on meie konkurentsieelis, et me oleme huvitatud uutest ja innovatiivsetest moodustest elektrit toota ja et me julgeme riske võtta.

Mis kasu saaksid hiidlased rajatavast tuulepargist?
Kohalikud elanikud saavad kaasa lüüa töö igas etapis. Käigushoiuks võib minna vaja 10-15 inimest. See ei oleks ajutine töö, vaid kestaks üle 25 aasta, mis lubaks inimestel taastuvenergia alal täiskohaga karjääri planeerida. Umbes kaks aastat kestvad ehitustööd annaksid tööd sadadele inimestele.

Mis saab turbiinidest pärast nende eluea lõppu?
Kui turbiinid on oma töö teinud, siis need kas asendatakse tehnoloogiliselt uuematega või võetakse meie kuludega maha.

Õigus külmetada

Avaldatud Eesti Päevalehes jaanuar 2007 http://www.epl.ee/?uudised=368764

Kliimamuutused hävitavad inuiti kultuuri, kuid avavad uusi transiidivõimalusi Kanadas
Ema poolt ida-eskimo (ehk inuk) Sheila Watt-Cloutier, Kanada poliitik ja ühiskonnategelane, kavatseb kirjutada raamatu sellest, et globaalse soojenemise tõttu sulab üles tema lapsepõlvemaa, ja et kasvuhoonegaasid ähvardavad injuiidi kultuuri hävitada.

„Jää pehmeneb, nii et kogenud jahimehedki vajuvad läbi jää”, räägib Sheila Watt-Cloutier Kanada päevalehele The Globe and Mail. „Jää sulamisest tekkinud ojakesed on suviti laiadeks jõgedeks kasvanud, et nende ületamine on ohtlik. Vähemalt üks inimene on uppunud.” Sellepärast ei ole kliimasoojenemine injuiitide jaoks ähmane ja kauge oht, vaid lähedasi inimesi igapäevaelus tohutult segav ja surmajuhtumeidki kaasa toov asjaolu. „Meil on õigus külmetada”, ütleb injuiidi kultuuri eest seisev aktvist.

Õnneks arutatakse kliimasoojenemise üle Kanada päevalehtede lehekülgedel pea iga päev.

Rohelised teemad on viimasel ajal surutud isegi Kanada konservatiivse valitsuse jututeemadeks. Veel vaevalt aasta tagasi vähemusvalitsuse moodustanud konservatiivid ei puudutanud tookordse valimiskampaania ajal ei globaalset soojenemist ega kasvuhoonegaase poole sõnagagi. Keskkonnateemade tähtsusetust nende jaoks näitas ka see, et keskkonnaministri kohale nimetati üsna kogenematu Alberta provintsi poliitik Rona Ambrose.

Lumivalgekese välimusega kena daami sunnitakse aga nüüd lahkuma, sest oktoobris Kyoto lepingu asenduspoliitikaks kiiresti kokku klopsitud kliimamuutuste programm Puhta Õhu Akt sai ülikarmi kriitika osaliseks. See programmdokument lubas kanadalastele vähendada kasvuhoonegaase 45 kuni 65 protsenti aastaks 2050 (!) ega näinud ette mingeid tööstusi loodushoidlikumaks survestamise vahendeid.

Poliiitkamaastik muutub mürkroheliseks

Nüüd ollakse kindlad, et järgmiste valimiste tulisemad debatid toimuvad just kliimamuutuste teemadel. Spekuleeritakse, et järjekordsed valimised võivad toimuda juba kevadel, mil praegu vähemusvalitsust juhtiv peaminister Stephen Harper valitsemiseks vajalikke lisahääli otsima läheb. Et 63 protsenti kanadalastest on „meeletult mures, et kui Kanada ei tee drastilisi samme kliimamuutuste peatamiseks kohe praegu, siis maailm ei kesta kauem kui paar põlvkonda”, siis ei saa Globe and Maili kolumnisti Gordon Gibsoni tsiteerides „konservatiivid enam sinised ega liberaalid punased olla”.

„Kõik parteid survestatakse ühtviisi roheliseks,” ütleb Gibson.
Hiljuti Kanada liberaalide uueks esimeheks valitud Stephane Dion on juba avalikult end roheliseks kuulutanud. Kanada Roheline Parteigi saavutab rohkem tuntust ja võidab uue esinaise Elizabeth May sharmi ja siiruse abil rohkem populaarsust. (Kanada valimissüsteemi iseärasuste pärast ei ole küll rohelistel ühtegi parlamendikohta.) Vasakpoolne Uusdemokraatlik parteigi võib tunda, et poliitikamaastiku suured tegijad on nende lemmikteemad kaaperdanud.

Hea uudis ärimeestele

Jää sulamine Kanada põhjaterritooriumitel on aga hea uudis olla ärimeeste jaoks, sest kui sulab Kanada põhjaosas laevaliiklust takistav jää, saaks võimalikuks tervelt tuhande miili võrra lühem laevatee Põhja-Euroopasse! Samuti saab pakkuda alternatiivi Panama kanalile. Arvestades, kui kallis on laevakütus, on see ahvatlev võimalus. Juba praegu on keset Kanadat laiutava Hudsoni lahe lääneservas asuv väike Churchilli sadam ehitatud vastu võtma Panama klassi laevu, mis kaaluvad 40 000 tonni. Churchilli sadamast Ameerika mandri südamesse viivat raudteed on turgutatud taluma hulga raskemaid ronge kui seni – nii tekib transiidikoridor „Murmanskist Monterreyni Mehhikos”! Kui vaid jää sulaks.

Lisaks uutele transiidivõimalustele algatab Arktika sulamine enneolematu jagelemise põhjapooluse all arvatavalt lesiva nafta- ja maagaasivarude pärast. USA geoloogide arvutuste kohaselt on üks neljandik maailma avastamata maagaasi- ja naftavarudest Arktika jää all peidus.

Kogu Kanada põhjaterritooriumite, sealhulgas tillukeste saartegi kuuluvus tõusetub nüüd eriti tähtsaks: paari aasta eest juba kurjustaski Kanada kaitseminister oma Taani kolleegiga ühe köögilauasuuruse saare kuuluvuse pärast Gröönimaa lähedal.

Polaaraladele saabuvad aga juba praegu suviti punarind-rästad, öökullid ja vaablased. Need on seal nii võõrad loomad, et nende jaoks pole inukitel sõnugi.
-xxx-

Foto autor on Stephen Ambrose.

20 plokki õlut ja pakk hommikusöögihelbeid

Avaldatud jaanuaris 2008 http://www.epl.ee/?uudised=413281

Just nii palju õlut mahub Kanadas disainitud ja toodetud elektriautosse ZENN. Kusjuures ZENN ei tähenda siin mitte idamaist mediteerimisviisi, vaid tähistab hoopis lühendit sõnadest Zero Emissions, No Noise: saaste- ja müravaba auto. See on just see, mida vajab Kyoto lepingu tingimuste täitmisega kimpus olev Kanada!

Kaua aega USA ja Jaapani autosid tootnud Kanada on viimaks ometi algupärase loodussõbraliku ja täiesti süütundevaba auto disaininud ja toodab seda Quebecis: umbes Narva-suuruses linnakeses St Jerômis.

See on edulugu, mis teeks paljud riigid uhkeks, kuid kahjuks on see vaikne, vibreerimise ja haisuta auto Kanadas poolillegaalne!

„Meie regulatsioonid on ZENNi suguste autode jaoks veidi laialivalguvad, me peame definitsioone täpsustama,“ teatas Kanada transpordiministeeriumi spetsialist ameerika uudistekanalile.

Peale 11 kuud kestnud ZENNi ja föderaalvalitsuse vahelisi vaidlusi regulatsioonide üle, lubas Kanada valitsus läinud novembris igal provintsil eraldi elektriautode nõuetele vastavust reguleerida. Kanada kõige läänepoolsem provints – Briti Kolumbia ongi esimene, kus see armas linnasõiduauto lubatud on.

Kanada populaarse koomiku Rick Merceri saates ZENNi tutvustanud firmajuht ja omanik Ian Clifford ütles, et Zenn on populaarne peamiselt välismaal: USAs ja Mehhikos.

Liikluseeskirjade kohaselt käiks ZENN samasse rubriiki koos jalgratta ja mopeediga: aeglaselt liikuvate sõidukite valda, sest ZENN liigub maksimaalselt 50 kilomeetrit tunnis ja ühe laadimisega umbes 50 kilomeetrit.

Seega sobib ZENN töö ja kodu vahet pendeldamiseks, nädalavahetuse suuremaks ostlemiseks või koduperenaistele, kes sõidutavad lapsi laulukoori ja hokitrenni.

Umbes 120 tuhat Eesti krooni maksva ZENNi kasulikkus tuleb aja pikku ilmsiks – lisaks sellele, et õhku jääb paiskamata umbes kuus tonni CO2 aasta jooksul, hoiab ZENN kokku bensiinile kulutatud raha. USAs on see 5 aasta jooksul arvestuslikult kokku 15 tuhat dollarit. Kui bensiiniauto üleval pidamine maksab 70 senti kilomeeter, siis ZENN on seitse-kaheksa korda odavam. Ühe öise laadimisega kulub elektrit vaid 50 dollarisendi eest.

Koomik Mercer teab, kuidas teha ZENN Kanada valitsevatele konservatiividele, Kyoto lepingu põhjalaskjatele atraktiivseks:

„Tuleb teha kivisöel töötav CD-mängija!“

Vaata Rick Merceri tutvumist ZENNiga siit: