Kanada konservatiivide suhteid ajakirjanikega on ajaleht The Globe and Mail iseloomustanud karikatuuriga, mis kujutab kindlusemüüridel peituvat peaministrit Stephen Harperit, tünnitäis kuuma tõrva kõrval, valmis saabuvale pressikorpusele kaelavalamiseks. Kohe näha, et meid oodatakse, sõnavad ajakirjanikud.Kui helistan Konservatiivse valitsuse parlamendiasjade juhi ja demokraatliku reformi ministri Peter Van Loani piltilusale assistendile Darlene’ile ja palun võimalust eesti päritolu poliitiku intervjueerimiseks, ütleb ta oodatult: „Meil on meediaga suhtlemiseks uus protokoll, kooskõlastamine võtab aega. Aga saada oma küsimused, vaatame, mis me teha saame.”
Saadan oma küsimused. Et jõulud on saabumas (milllal Ottawa tavaliselt kaheks nädalaks välja sureb), siis ei saa ma ettearvatult mingit vastust. Peale uut aastat on Peter Van Loan saanud uue, hulga tähtsama ameti. Ta juhib nüüd valitsuse parlamendiasju ja viib läbi demokraatlikku reformi. Teen vastavalt Darlene’i juhistele – „Midagi poliitilist pole mõtet küsida” - küsimused ümber ja keskendun ainult eestlusele.
Sellepärast olen positiivselt üllatunud, kui jaanuari lõpu poole helistab sümpaatlik Peter Van Loan mu kodutelefonil ja pakub lahkelt end intervjueerida. Ka fotosessiooniga on ta nõus ja leiab paari päeva pärast pooltunnikese pildistamisaega.
Üle Kanada ehk suhteliselt vähetuntud Peter Van Loan on Konservatiivide peaministri Stephen Harperi usaldusalune ja praegu väga tähtsal ja keerulisel tööpostil parlamendis. Näiteks Senati reformimine, peaministri selle talve üks prioriteet-teemasid, ongi turvalise karumõmmi välimusega Van Loani ülesanne demokraatliku reformi ministrina. Oma teises ametis - Konservatiivide parlamendiasjade juhina peab 43-aastane Van Loan juhtima parlamendi igapäevatoimetusi koostöös teiste parteide esindajataga. Tema praeguse positsiooni tähtsust näitab Van Loani suur ja avar kabinet, mis asub auväärselt kohe Peace Toweri kõrval parlamendi peahoones, uhke vaatega kesklinna poole.
Kuigi Peter Van Loani eestlus on kultuuri mõttes marginaalne – ta ei räägi eesti keeltki – tegi ta poliitkuna läinud aastal kaks visiiti Eestisse.
Väliseestluse tulevikudilemmad – olla või ei – jätavad Peteri külmaks. Ta naerab vabandavalt, kui ütlen, et Kanada eestlased kanadiseeruvad.
Ja mina olen selle musternäidis, ütleksid justkui ta naeru saatel ülestõstetud käed. Selles žestis on võti Peter Van Loani eestluse mõõtmiseks – tegu on professionaalse Kanada poliitikuga, kes võib avalalt rääkida poliitika-välisest elust: eesti vanavanematest ja kihlumisest Tallinna vanalinnas, näiteks. Vähegi poliitikasse puutuvatel teemadel jääb kõrge poliitik isikliku arvamuse avaldamisega ettevaatlikuks.
Mida teie sellest arvate, et eesti organisatsioonidel Kanadas tekivad peagi küsimused, mida ette võtta Eesti Majadega ja kogukonna tarbeks ostetud maa-aladega?
Huvi vähenemine ei puuduta ainult eesti kogukonda. Viimasel ajal kurdavad kõikvõimalikud ühiskondlikud organisatsioonid kokkukuivamise üle. Tundub, et aktiivne kodanikkond kui selline on lagunemas ja asemele tekkimas individuaalsete tarbijate ühiskond, kus langetatakse otsuseid ainult enda tarbeks. Aga tegelikult on Eesti kogukond kogu aeg olnud väga hästi Kanada ühiskonda integreerunud: eestlased ei kapseldunud nagu mõned teised rahvusgrupid.
Kui palju eestlasi teie valimisringkonnas York-Simcoe’s on ja kas kõik valivad Konservatiive ehk siis teid?
Seal elab umbes 200 eestlast. Nad ütlevad küll, et valivad mind, aga kes teab... Naerab. Ma seda täpselt muidugi ei tea.
Kas teil on Eesti pass?
Ma saaksin taotleda küll, sest mu ema Malle oli eksiilis Eesti kodanike laps. Aga ma ei ole Eesti passi taotlenud. Ma ei ole kasutanud valimisõigust ega ole hääletanud Eesti parlamendivalimistel. Mul on ainult Kanada pass.
Konservatiivne partei tahab kahe-passi-süsteemi muuta. Mis on teie seisukoht, arvestades, et paljud Kanada eestlased omavad kahte passi?
Kanadast on saanud justkui mugavusriik, mille kodakondsust on kerge saada ja ilma suuremate kohustusteta hoida. Me arutame, millised on eelised, mida kahe passi omanikud naudivad, ja millised on nende kohustused riigi ees. Keeruline on lugu nende kahe passi omanikega, kes on langenud välismaal vangi. Näiteks Hiina ei tunnista hiinlaste Kanada kodakondsust, nii et Kanada ei saa seal oma kodanikke hästi aidata.
Mida arvate eesti ajaloost ja selle tõlgendamisest tänapäeval? Te ju teate pronkssõduri saagat?
Peter Van Loan püüab kaamerasse naeratada ja räägib vaid mokaotsast: Jah, ma käisin ju suvel Eestis ja see kõik oli juulikuus veel vägagi silmatorkav.
Elora linna lähedal Seedrioru lastelaagris on mälestusmärk saksa mundris teises maailmasõjas võidelnud eesti meestele. Mis te arvate, mis juhtuks, kui püüaksime seda monumenti Eestis püsti panna?
PVL mõtleb. Ma saan aru, et Euroopal on raske mõista seda osa ajaloost. Eestlased peavad siin ise otsustama, kuidas toimida. Paus. Igal inimesel on oma lugu, oma elatud elu. Võib-olla mõned nendest (SSi ridades võidelnud) meestest värvati sõjaväkke vastu tahtmist ja mõned ühinesid vabatahtlikult. .... Samuti võib olla, et paljud nendest meestest, kes Punaarmee poolel võitlesid, polnud ka kõik kommunistid.
Tihti tõstatavad vene poliitkud rahvusvahelistel kohtumistel küsimused nagu tõstaks Eestis pead natsism. Mis Kanada seisukoht selles küsimuses on?
PVL mõtleb. Ma ise ei ole sellistesse situatsioonidesse sattunud. Kanadalased ei tea teie ajalugu nii täpselt. Ja eks need parlamendisaadikud, kes sellistesse olukordadesse satuvad, kujundavad seisukoha kui üksikisikud, lähtuvalt oma tõekspidamistest.
Kui teie eesti keel oleks parem olnud, kas oleksite Eestisse tagasi läinud nagu mõned väliseestlased 15 aastat tagasi? Ehk oleksite hoopis teie praegu Eesti president?
Ei, seda ma küll ei arva. Meie kodu oli eesti mõjude all, kuid me pidasime ikka Kanadat ikka oma koduks. Ma mäletan end lapsena vanaema käest küsimas, kas ta pöörduks kunagi Eestisse tagasi, kui Eesti vabaks saaks. Vanaema ütles ei: „Me oleme oma päritolu peale uhked, kuid meie kodu on nüüd Kanada.” Sellepärast suunasid vanavanemad mind pigem prantsuse keelt õppima, kui eesti keelt. Meie juured on nüüd kõvasti Kanadas kinni. Eesti kultuuri pean ka enda omaks, kuid Eesti ei ole mulle kodu.
Vaira Vike-Freibergal näiteks oli hoopis teine situatsioon. Lätis olid tema juured ja ta läks tagasi. Mul on näiteks ka väga vähe sugulasi Eestis järel (SL Õhtulehe ajakirjanik Jaan Väljaots on üks neist). Me käime sugulastega perekondlikult läbi, aga mu kodu on ikka siin.
Pealegi, Eestil läks üleminekuperioodil isegi väga hästi. Teie uue põlvkonna liidrid – Mart Laar, näiteks – olid väga edukad ja viisid läbi suured ühiskondlikud muutused. Poolal näiteks on hulga raskem olukord, neil ei saanud noored juhtfiguurid võimalust suurteks tegudeks. Sama on lugu kaitseväes: Eesti ehitas oma kaitseväe üles nullist ja see on hea, sest saite paljusid vigu ennetada. Teil on parim kaitsesüsteem noorte läänelike riikide seas. Kanadalased hindavad teie panust Afganistanis kõrgelt, eesti mehed on ju koos kanadalastega Kandaharis. Arvestades Eesti väiksust, olete tublisti panustanud.
Kas olete kohtunud praeguse Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega?
Kohtusin Ilvesega Eestis Lennart Meri matustel ja oleme paaril korral veelgi kohtunud. Ta on presidendina Eestile väga hea valik. Mind rõõmustab, et ta teab ka Kanadat hästi. Minu teada on ta lapsena käinud ka eesti Jõekääru suvelaagris, mis asub Edora linnakese lähedal. See on just minu valimisringkond praegu!
On märkimisväärne, et kolmel Balti riigil on presidendid Põhja-Ameerikast ja et nad kõik on ka Kanadaga kokku puutunud. Vaira Vike-Freiberga on muidugi Kanadas õppinud ja töötanud ülikoolis. Ta õppis muuseas minu emaga koos psühholoogiat. Ka Toomas Hendrik Ilves töötas mitu aastat Vancouveris, ja Leedu president Valdas Adamkus on omal ajal töötanud Rahvusvahelises Ühendkomisjonis, mis on USA ja Kanada ühine organisatsioon Suur-Järvistu haldamiseks. Ta töötas ju varem keskkonnaministeeriumis USAs.
Huvitav, miks sai Eesti ainukesena Euroopa Liidu uutest riikidest viisavaba reisimisvõimaluse Kanadaga?
Sellega oli nii, et varem vaadati kõiki uusi ELi liikmeid ühes grupis, kuid veel opositsioonis olles tegime ettepaneku, et vaadata kriteeriumide täitmisi üksikute riikide kaupa. Eesti valitsus töötas väga hästi meie nõudmiste täitmisel, et saaksime viisavaba suhtlemise sisse viia. See oli natuke ping-pongi-efekti moodi: kui ühed nõudmised said täidetud, tulid uued. Kuid Eesti valitsus töötas aktiivselt ja täitis vajalikud nõudmised. Ma arvan, et Läti täidab ka lähitulevikus meie nõudmised viisavabaks rezhiimiks.
Kanada konservatiivid on nüüd aasta jagu riiki valitsenud. Ja teil isiklikult oli superedukas aasta. (Vaata elulookirjeldust.)
Tõepoolest võib aastat edukaks pidada, kui mitte arvestada seda, et ma kukkusin augustikuus aknaid värvides redelilt alla. Ma käisin kolm kuud karkude ja kipsiga. Haiglas pandi mulle alguses valediagnoos – lubati kõndida, aga vist ei oleks tohtinud. Nüüd võib juhtuda, et ma jäängi lonkama. Aga aasta on professionaalses mõttes tõesti väga edukas olnud ja väga kiire on olnud ka. Paljud tavainimesed ei tea, mida teeb valitsuse parlamendiasjade juht ja ega minagi teadnud, kuigi olen juba teist ametiaega parlamendisaadik! Aga ma õpin töö käigus! Naerab...
Spekuleeritakse, et märtsis toimuvad järjekordsed ennetähtaegsed valimised.
Meie ei taha valimisi, aga vähemusvalitsusena me peame selleks alati valmis olema.
Mis on eelolevate valimiste peamine teema?
See on väga tähtis küsimus. Valimistel peavad kanadalased otsustama, millist liidrit nad enam usaldavad: kas Stephan Harperit või Stephane Dioni (Liberaalide uut ja rohelise mõtteviisiga liidrit). Liberaalide toetus on jälle langenud ja nad on nüüd meist paari protsendipunkti võrra maas, seega, kui mina oleksin Liberaal, mina valimisi ei tahaks.
Peter Van Loani elulugu
Pere: hollandlasest isa ja eestlannast ema lahutasid, kui Peter oli väike. Koduseks keeleks oli saksa keel.
Haridus: erialalt jurist, bakalaures politoloogias ja geograafias, magister rahvusvahelistes suhetes ja teadusmagister planeerimises.
Parteilisus: Kaheteistaastaselt parteiga liitunud Peter Van Loan pidas hiljem Ontario Progressiivse Konservatiivse Partei presidendiametit neli aastat. Esimest korda valiti Van Loan parlamenti 2004. Tema valimisringkonnas York-Simcoe’s, mis jääb Torontost tunniajase autosõidu kaugusele põhja poole, on paljudel eestlastelgi suvekodud. Olevat võimas vaatepilt, kui Simcoe järve äärsetel suvilatel ridamisi sinimustvalged lehvivad.
Karjäär: Alates konservatiivide valimisvõidust eelmise aasta jaanuaris on Peter Van Loan parlamendi alamkojas ja valitsuses ühtejärge kõrgeid ameteid pidanud. Läinud aasta jaanuaris sai ta välisministri parlamentaarseks sekretäriks. Ta käis selles ametis kaks korda Eestiski. Nelja kuu eest, kui Michael Chong kvebekkide eraldi rahvusena tunnustamise pärast tagasi astus, kutsuti Peter Van Loan valitsustevaheliste suhete ja spordiministriks. Käesoleva aasta esimestel päevadel edutas peaminister ta demokraatliku reformi ministri ja valitsuse parlamendiasjade juhi ametikohale.
Perekonnaseis: Seni vallaline Peter kavatseb eeloleval suvel abielluda elukaaslase Cheryliga. Paar kihlus läinud juulis Tallinna vanalinnas. Abielu suhtes on Peter väga konservatiivne: „Kui juba, siis terveks eluks.”
No comments:
Post a Comment