Kanada ei taha olla mugavusriik

Avaldatud lühendatult Eesti Päevalehes aprillis 2007 http://www.epl.ee/artikkel/381376

Suvel tekkis Ottawas uus mõiste – mugavuskanadalased. Üldjoontes tähistab see Kanada kodakondsuse saanud inimest, kes elab alaliselt mõnes muus riigis, ei maksa riigile makse, kuid loodab kriisiolukorras Kanada päästeteenistusele. Loomulikult oli mõiste tekke põhjuseks Liibanoni kriis, mille jalust päästeti 15.000 Kanada kodanikku. Keeruline evakueerimisoperatsioon läks Kanada maksumaksjatele kalliks ehk täpselt 94 miljonit dollarit maksma. Seitse tuhat mugavuskanadalast, kelle evakueerimise peale oli Kanada valitsus äsja kulutanud a’ 6300 Kanada dollarit (kokku 44 miljonit dollarit), pöördus mõne aja pärast oma päriskoju, st Liibanoni tagasi.

Sellised rahakoti pihta hakkavad juhtumid on sundinud Kanada konservatiivset valitsust 1977. aastast kehtivat topeltkodakondsust lubavat seadust ümber vaatama. Millised õigused on Kanada kodanikul? Kus lõpevad riigi kohustused kodaniku ees? Ja viimaks, kas teised riigid näevad topeltkodakondseid nii, nagu nad tahavad, et neid nähtaks?

Lisaks Liibanoni mugavuskanadalastele, kes on enamasti rahumeelsed, soojemat kliimat eelistavad inimesed, on ajakirjandus seoses üleilmse sõjaga terrori vastu lahanud mitut piiripealset kodakondus-juhtumit. Nende seas on juhtumid, mille nimetamise jaoks on vaja mugavuskanadalase sarnaseid uudissõnu leiutada. Naljatamisi võiks öelda, et „päriskanadalaste” kõrval on olemas ka pool-kanadalased, võistluskodanikud ja fantoomkodakondsus.

Maher Arar – poolkodanik fantoomkodakondsusega?

2002. aasta septembrikuus pidasid USA immigratsiooniametnikud Süürias sündinud kanada arvutiinseneri Maher Arari New Yorgi lennuväljal kinni, kui see puhkuselt Tuneesiast saabus. Kinnipidamise aluseks võis olla valeinformatisoon Kanada kuninglikust ratsapolitseist (RCMP) nagu oleks Arar kohtunud arvatavate terroristidega. Hoolimata sellest, et Maher Araril oli Kanada pass, toimetas USA mehe Süüriasse (ja mitte Kanadasse), kus teda ähvardati ja piinati ligikaudu aasta.

Aasta hiljem leidis Süüria, et Arar ei ole terroristidega seotud ja lasi mehe tulema. Kohtuprotsess puhus rahvusvahelised vastuolud lõkkele ja alles tänavu jaanuarikuus ulatas Kanada valitsus peale pikki protsessimisi Maher Ararile viimaks 11,5 miljoni dollarilise vabanduse. Süü veeratati RCMP kaela, kes ameeriklastele Arari kohta valeinformatsiooni jagas.

„Väga tore on olla Kanada kodanik,” ütles Arar peale otsuse langetamist ajakirjanikele. Kohtuotsus, et ta on süütu, tähendas talle tema sõnul „tervet maailma”. Samavõrra süütuks ei pea Arari veel aga ameeriklased, kes hoivad tema nime mustas nimekirjas. Arvutiasjatundjana on Maher Araril seega ligipääs poolele „jahimaale” ja teenimisvõimalusele siiani keelatud.

Miks ei tunnistanud USA mehe Kanada kodakondsust ja viis mehe Süüriasse? Kuidas võis juhtuda, et päritolumaa Süüria domineeris nii USA immigratsiooniametnike kui ka Kanada RCMP luurajate silmis Kanada kodanikuks olemise üle? Kas Araril oli kehtiv Süüria pass? Kuidas saab olla võimalik, et ühtäkki, üle teatud piiride astudes kaotab Kanada pass oma tavalise kehtivuse?

Omar Khadr – terrorist ja täieõiguslik kodanik?

„Nüüd, mil Ottawa on tunnistanud kohustusi oma kodaniku Maher Arari ees, on põhjust küsida, millal kavatseb Ottawa praktiseerida kohustusi kõikide kodanike ees ja neid aidata?” Nii küsis paari nädala eest Muneer Ahmad, ameerika juuraprofessor ja Kanada kodaniku Omar Khadri advokaat, kes kaitseb terrorismisüüdistustega Kuuba Guantanamo Bay vangilaagris kinni istuvat noormeest.

Omar Khadr on praegu 20-aastane noormees, kes sündis Ontario provintsis Kanada kodanike peres. Tema isa Ahmed Said Khadr oli islamiäärmuslane ja Osama Bin Ladeni isiklik sõber, kaasvõitleja ja al-Qaeda finantseerija. Veel hiljutises intervjuus CBCle kiitles Khadride pereema tutvusega Bin Ladeniga! Viis aastat tagasi tegutses tookord vaevu 15aastane Omar samuti sõjaväljal ja loopis ameerika sõdurite pihta granaate. Üks seersant sai surma ja kolm meest haavata. Ameeriklased võtsid poisikese vangi ja viisid Guantanomo Bay vangilaagrisse. Erinevalt Ühendkuningriigist ja Austraaliast, kes oma terroristid USAlt välja nõuavad, on Kanada olnud Khadri toetamisel tagasihoidlik.

„Juriidiliselt on Khadr Kanada kodanik, kultuurilises mõttes võib selles osas kahelda,” kirjutab ajalehes Omar Khadri advokaat. „Riigi absoluutne kohus on kõikide kodanike eest hooliseda. Riik ei saa valida, kas see kodanik meeldib või ei,” kurdab advokaat.

Kas ja millised kohustused on Kanadal äärmusliku terroristi ees, keda süüdistatakse tapmises? Kuidas peaks Kanada toimima oma ainukese kodanikuga, keda hoitakse juba viis aastat karmide tingimustega vangilaagris, mida inimõiguslased häälekalt kritiseerivad? Kanada valitsus ei ole oma vangi USAlt tagasi nõudnud, erinevalt Austraaliast ja Suur-Britanniast. Miks?

Huseyin Celil – Kanada-Hiina ´võistluskodanik´

Maher Arari looga sarnane lugu juhtus Kanada-Hiina topeltkodanikuga, Huseyin Celiliga. Temagi juhtumi puhul Kanada kodakondsus justkui haihtus üle teatud riigipiiri astudes. Kumbki riik asus seepeale võistlema õiguse üle pakkuda oma kodanikule „teenust”. Vaeses uiguuri perekonnas Hiina lääneosas sündinud poiss huvitus põllupidamise asemel koraanist ja asus imaamiks õppima. Hiina võimudele, kes kahtlustavad uiguure separatismis, haritud uiguurid ei meeldi ja nõnda ahistati ka Celili peret läbiotsimiste ja küsitlemistega. Noor Huseyin põgenes valepassi abil Kõrgõstani ja Türgi kaudu 2001. aastal lõpuks Kanadasse.

Kolm kuud peale Kanada kodakondsuse kätte saamist, 2006. aasta veebruaris, läks Huseyin oma usbekitarist abikaasa ja kolme lapsega naise vanemaid Usbekistani vaatama. Mees arreteeriti Usbeki politsei poolt ja anti Hiina võimudele üle, kes peavad mehe üle kohut süüdistades teda terrorismis. Kanada võimud ei ole saanud Celiliga kohtuda, sest Hiina keeldub mehe Kanada kodakondsust tunnistamast. Ka ei ole Celili abikaasa Kamila Telendibajeva oma meest sestsaadik näinud. Mehe väidetavate terroritegude üle ei ole Hiina esitanud ühtegi tõendit.

Kanada välisminister Peter MacKay ütles, et Hiina võimud näitavad juhtumi lahendamise vastu täielikku huvipuudust. Kanada ja Hiina suhted ongi sestsaadik märkimisväärselt halvenenud. Kanada süüdistab Hiinat inimõiguste rikkumises, Hiina viibutab jahenava kaubandusega ähvardades sõrme vastu. Väidetavalt ei ole sünnijärgsel kodanikul Hiina kodakondsusest võimalik loobuda.

Kui mees pani enne põgenikustaatuse taotluse esitamist toime terroriakte, kuidas jäi see taustauuringuid teostavale Kanada ametkonnale kahe silma vahele?

Paljud asjatundjad on soovitanud Kanadal kehtestada sarnase süsteemi USAga, mispuhul riik nõuab kodanikelt maksude maksmist olenemata sellest, millises riigis inimene elab. See välistaks ühesuunalise suhtlemise teljel riik ja kodanik.