Jutt inklusiivsusest kõlas ERRi UudisPlussi saates millalgi veebruaris 2009 http://vikerraadio.err.ee/saade/index.php?id=459
Lesbilise patsiendi juhtum
Kanada keskosas asuva Manitoba provintsi pealinnas Winnipegis läksid eelmisel kuul kaks naisterahvast, Andrea ja Ginette Markowski perearsti otsima.
Kahjuks ütles doktor, et tal on ebamugav neid –– oma patsiendiks võtta, sest tema religioon ei kiida samasooliste suhteid heaks. Andrea ja Ginette on lesbipaar, kes on koos olnud 1ö aastat !
Arst, doktor Elias soovitas neil keegi teine oma perearstiks võtta.
Nimetatud doktor on Kanadas töötanud 5 aastat. Ta sai oma väljaõppe Egiptuses ja tema religioon – ta on kristlane – mõistab homoseksuaalsuse hukka:
*Lesbidel on igasugu haigusi ja infektsioone* ütles ta kohalikule ajalehele.
See on üks näide sellest, kuidas spetsialisti religioon läheb vastuollu kohalike, Kanada tavadega.
Kanadas on samasooliste abielud seadustatud, seksuaalse orientatsiooni põhjal on diskrimineerimine keelatud.
Naised kaebasidki arsti Manitoba Inimõiguste Komisjoni.
Selle loo taustaks on tõsiasi, et Kanadas on krooniline perearstide põud. Praegu on isegi kuni ä5 protsenti arstidest välismaa väljaõppega. Samas on välismaise koolitusega arstidel väga raske saada Kanadas tegutsemisluba.
Nende tööturule kaasamiseks seatakse igasuguseid tõkkeid ja nagu Manitoba arstide assotsiatsiooni College of Physicians and Surgeons juht ütles, et välismaiste arstide tehniline väljaõpe on tavaliselt heal tasemel,
aga nad põrkuvad Kanadas teistsuguste suhtlemismallide ja teistsuguse kultuuri vastu.
Kanadas on ennekuulmatu, et arst keeldub keeldub ravimast patsienti, kellel on teistsugused väärtused kui temal.
See on üks selline näide, kus testitakse Kanada multikultuursust.
Samasugusest loost kirjutab The Globe and Maili kolumnist REX MURPHY, kes arutleb sõna ‘inklusiivne’ üle.
Ta toob näiteks New Brunswicki kooli. (New Brunswick on Kanada provintse Atlandi ookeani ääres.) Nimelt lõpetas ühe sealse kooli direktor Kanada hümni laulmise koolis ära põhjendusega,
et see ei kaasa piisavalt kõike kultuure ja religioone.
Nimelt on tavaks, et paljudes Kanada koolides alustatakse koolipäeva hümni O Canada laulmisega. Hümnis on sõnad God keep our land glorious and free! Ehk siis: jumal, hoia meie maad imelise ja vabana.
Koolidirektor Erik Millett väitis, et keegi lapsevanematest kaebas, et nende sõnade laulmine ei sobi kokku nende religiooniga. Ja ta jättis hümni laulmise ära, et tulla vastu nende inimeste religioossetele nõudmistele. Ja tulles vastu vähemuse nõudmisele, arutab kolumnist edasi, keelatakse ka kõikidel teistel hümni laulmine.
Sama kolumnist, Kanada ajalehest The Globe and Mail arutles hiljuti kurioosse juhtumi üle.
Ühe ülikooli üliõpilasnõukogu võttis vastu otsuse lõpetada ühe Kopsuhaiguse raviks korjanduste tegemine, kuna ... tsiteerin „see haigus ei taba võrdselt kõiki rasse ja eagruppe.@
Üliõpilaskogu juht väitis, et see KOPSUhaigus - cystic fibrosis - tabab vaid keskealisi valgeid meesterahvaid. Ja et see ei kajasta võrdselt Kanada kõiki elanike gruppe! Muidugi ei olnud neil õigus, wikipedias illustreerib haigust üks väike mustanahaline tüdrukuke!
Valgenahaliste sõdurtite juhtum Afganistanis
Vancouveri ajaleht Vancouver Sun avaldas detsembri alguses fotod 100st Kanada sõduritest, kes olid surma saanud Afganistanis. Üks lugeja, kes pilte tähelepanelikult vaatas, kirjutas ajalehte lugejakirja, mis küsis:
"Kas keegi oskab vastata küsimusele, miks ei ole Kanada multikultuursust näha langenud sõdurite hulgas? Kui teha tavaline pilt Kanada elanikest, oleks multikultuursus kesksel kohal ja esindatud oleksid kõik rassid, pärismaalased kaasa arvatud.
Neil piltidel olid vaid valgenahalised poisid, mõne erandiga.”
Ja need erandid on kanada jaapanlane, Egiptuses sündinud kanadalane, kaks mustanahalist kanadalast, ja üks naisterahvas.
Jaanuari kuu jooksul on Afganistanis surma saanud veel 8 kanada sõdurit.
Keskmine iga on surmasaanutel 28 aastat.
The Globe and Maili columnist Christi Blatchworth võttis vaevaks uurida, miks see nii on. Ta pakub, et sisserännanud vähemustel kulub enne paar põlvkonda, kui nad hakkavad kaitsevägedes teenimist pidama väärtuslikuks ametiks. Sest enamus sisserännanuid tuleb Kanadasse riikidest, kus sõjaväelased on – nagu ta ütleb - vormi kandvad lurjused.
Kanada on immigrantide maa. Ja rassilised vähemused moodustavad Kanada 30miljonilisest elanikkonnast viis miljonit. Ja see osa kasvab kiiresti. Kaheksa aasta pärast peaks värvlised vähemused moodustama viiendiku Kanada elanikest.
Sest umbes 75 protsenti praegu Kanadasse emigreeruvatest inimest on värvlised vähemused.
Kolumnist jätkab, et Kanada tõsiasi on seegi, et suuremad linnad on multikultuursemad ja näiteks Toronto reservistide hulgas on pruune ja mustanahalisi nägusid rohkem kui euroopa päritolu mehi. Pooled Ontario vähemused elavad Torontos ja samasugune trend on ka üle terve Kanada. Samas, kui surma on saanud just väikelinnade sõdurid. Ja seega ei tohiks teha rassilist vahet, et kas surma on saanud mustanahalised või mitte, peab arvestama, et sõduriks lähevad rohkem väikelinnade poisid. Ontario provintsis on surma saanud 3ä poissi ja ainult kaks neist olid multikulti Torontost.
- Kas on selge, kauaks Canada Afganistani jääb, sest pole vist ühest otsust mandaadi pikendamise kohta?
2011. aastani.
No comments:
Post a Comment