Kui ma jaanuari lõpus Aripäevas kirjutasin, et peaksime Eesti edukamaks
muutmiseks kasutama nutikat müksamis-tehnikat, jättis keegi Kalmer
kommentaaridesse pessimistliku tarkuse: “Eestil pole lootustki
edukaks saada.”
Mõni kuu hiljem näeme, et Eesti on 132 riigi hulgas sotsiaalse edukuse
poolest maailmas 19. kohal, edestades isegi Prantsusmaad. Esikolmikus on
Uus-Meremaa, Sveitsh ja Island. Eesti naabritest on edukaim Soome (8. koht) : Läti
31., ning Venemaa alles 80. kohal.
USA mittetulundusühingu Social Progress Imperative poolt loodud sotsiaalse
edukuse indeks püüab sisemajanduskogutoodangu (SKP) kui riikide põhilise
võrdlusaluse näitaja kõrvale lükata. Kuigi majanduskasv on paljudes riikides
edukalt vaesust vähendanud, ei tähenda riigi rikkus automaatselt seda, et
inimeste elu hea oleks. Näiteks on USA Eestist SKP osas ühe inimese kohta kolm
korda rikkam, aga edestab Eestit sotsiaalse edukuse osas vaid pooleteise punkti
võrra, olles pingereas alles 16. kohal. Selle rikkuse juures oleks oodanud
hulga suuremat sotsiaalset kindlustatust – kohta vähemalt esikümnes. Ka Prantsusmaa,
Itaalia, Hispaania, Portugali ning Hispaania on Eestist SKP osas ühe inimese kohta hulga rikkamad,
kuid sotsiaalse edukuse osas jäävad Eestile alla. Eesti 19. koht sotsiaalse edukuse pingereas
näitab, et Eesti on oivik – suutnud vähema rahaga oma inimeste jaoks rohkem
saavutada.
Ei SKP ega inimarenguindeks sobi inimeste elukvaliteedi ja heaolu mõõtmiseks,
ning just seda vaakumit täima SEI loodigi. Initsiaatoriks, kusjuures, Harvardi
ülikooli äri-guru ning omaaegse konkurentsivõime indeksi looja Michael E Porter
ning tõukeks tema veendumus, et sotsiaalset edukust on vaja majanduse edasiseks
kasvuks.
Mida täpselt siis SEI mõõdab? Indeks koosneb kolmest suurest sambast, mis
mõõdavad inimeste põhivajadusi, heaolu aluseid ning võimalusi oma heaolu
edendada. Kõik osapooled koosnevad omakorda mitmetest näitajatest, ja sugugi
mitte iga näitaja ei anna põhjust uhkustada.
Põhivajaduste sammas mõõdab näiteks inimeste toidulaua ja eluaseme
kvaliteeti, arstiabi kättesaadavust, puhta joogivee olemasolu ning isiklikku
ohutust. Ja kuigi võib tunduda, et need on nii elementaarsed vajadused, millest
21. sajandi Euroopas rääkidagi kummaline, skoorib Eesti just selles sambas kolme
hulgas tegelikult kõige kehvemalt. Eesti tuleb 132 riigi hulgas üldkokkuvõttes 28.
kohale. Ilmselt veab Eesti taseme alla suhteliselt kehvad eluasemed – selle
näitaja osas on Eesti alles 41. kohal maailmas. Kuid väga kiidelda ei saa ka
turvalisuse (29. koht) ning vee ja hügieeni osas (38. koht).
Kui põhivajaduste osas peaks Eesti veel hulga tööd tegema, siis teises
sambas, mis mõõdab heaolu aluseid, tuleb Eesti maailma arvestuses 10. kohale. Ilmselgelt
on Eesti üleüldiselt hea tabeliseisu põhjus just see sammas, mis mõõdab juurdepääsu
põhiteadmistele, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiatele, tervist ja ökosüsteemide kestlikkust. Ilmselt
skooriks Eesti heaolu aluste sambas veelgi kõrgemalt, kui meie tervis oleks
parem. 132 riigi hulgas on Eesti tervise osas alles 45. kohal, jäädes alla
mitmele hulga vaesematele riikidele: näiteks Tuneesia, Paraguay, Bolivia, Albania
ning isegi Niger ning Nicaragua ja Bangladesh.
Kolmanda samba puhul, mis mõõdab tulevikuvõimalusi, on Eestil ehk taas
põhjust suhteliselt rahulolev olla. Kokkuvõttes tuleb Eesti 22. kohale.
Tõrvatilgaks on selle samba puhul Eesti vähene tolerants ja teiste
ühiskonnagruppide kehv kaasamine (60. koht). Seegi on ala, mille edendamiseks
ei pea rahakott puuga selgas olema arvestades, et mõned Aafrika riigid nagu
näiteks Libeeria, Namiibia, Svaasimaa on Eestist eespool.
Kuna Eesti on koos Sloveeniaga ainukesed endised sotsleeri-riigid
tippkahekümnes, on Eestist avanev sotsiaalse edukuse pilt parile tõrvatilgale
vaatamata siiski väga positiivne. Kuid lisaks eestlaste uhkustunde
paisutamisele viitab indeks otseselt ka aladele, mille kallal saaks valitsused
ja ühiskonnaliidrid heaolu kiiremaks edendamiseks edasi töötada. Eesti puhul
siis tervis, tolerantsus, eluasemed. Vähemalt tolerantsust ja kaasavust saaks
Eesti edendada ka majandusseisaku tingimustes.
