Eesti on ... mittetäieliku demokraatiaga maa?

Artikkel peaks ilmuma demokraatiap2eval ajalehes Harju Ekspress.
Artikkel ilmus ka Maalehes http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/kas-jumal-on-demokraat.d?id=26123525.

Ausalt öeldes olin ma seda Economisti Demokraatia Indeksi analüüsist lugedes väga imestunud.

Kuidas nii? Me oleme ju ometi maailma esirinnas meediavabaduse osas, muudkui tõuseme selle ajakirja edetabelites oma e-lahenduste ja -teenuste töökindluse ja kasutamise osas! Mis me demokraatial siis viga on?

Analüüsist selgub, et Eesti ja teised Euroopa Liidu uued liikmesriigid jäävad vanadest olijatest demokraatia osas maha ... poliitilise apaatsuse ja poliitilise kultuuri puudumise tõttu. Ning et Eesti asub samas reas selliste riikidega nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, India ja Taiwan! Ja et ainult kaks riiki ELi uute liikmete hulgas – Sloveenia ja Tšehhi – on täieliku demokraatiaga riigid.

Ma kirjutan ühe rahvusvahelise majandusajakirja Ida-Euroopa korrespondendile ja uurin tema käest, mida ta arvab.

„Oh, ma ei võtaks seda indeksit väga tõsiselt,“ kirjutab ta mulle vastu. „Ma pole sellest analüüsist, mis tehti Economist Intelligence Uniti poolt, ausalt öeldes varem kuulnudki. Kuid sellegipoolest olen ma kindel, et Eesti peaks rohkem tegelema e-valitsusega, rohujuure tasandi poliitilise osalemisega, läbipaistvusega ja muude selliste asjadega. Eesti tundub väga edumeelne, kuid seda ainult võrreldes selliste kohtadega nagu Läti. Eesti peaks püüdma olema rohkem Soome ja Rootsi moodi.“

Kontrollin, kus asub selles nimekirjas Läti, ja leian, et tõepoolest, Läti asub Eestist kümme kohta tagapool. Teisel pool selliseid riike nagu Botswana, Iisrael ja Brasiilia! Samas asuvad Rootsi ja Soome nimekirja eesotsas...

Ilmselt ei peaks me tõesti nokkima üksikute riikide ja nende asukohtade pärast selles pingereas, kuid ma arvan, et demokraatia indeksis on ikkagi terake tõtt. Just selles osas, et Eestis on poliitiliselt passiivne rahvas. Viimastel parlamendivalimistel käis valimas ainult 61 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Mis on ülejäänute vabandus? Apaatsusest üle saamiseks pakkusid ju Minu Eesti mõttetalgudki suurepärase võimaluse.

"Kõik inimesed, kes tunnetavad end kodanikuga, oleksid pidanud osa võtma. Küsimus on selles, et miks rohkem inimesi mõttetalgute võimalusest kinni ei haaranud?" arutleb osalemise kohta Minu Eesti toimkonnast Anneli Ohvril.

15. septembril tähistame ÜRO liikmesriigina demokraatia päeva. Võiksime seda päeva tähistada Maailmakooli demokraatiafilme vaadates ja arutledes, kas näiteks ... jumal on demokraat? Mis teie arvate? Nii küsib igatahes üks Taani ajakirjanik, kes sõidab filmi „Verised karikatuurid“ tehes islamimaades ringi. Ta uurib, miks kutsusid Taani ajalehes Jyllands-Posten ilmunud karikatuurid Muhamedist esile nii suured rahvarahutused, kus sai surma üle saja inimese, ja miks vallandati sellest samast ajalehest toimetaja?

Veel võiksime demokraatia päevaga seoses küsida, kas ehk diktaator võib olla oma riigile parim valik, nagu arvavad pakistani haritud noored filmis „Õhtusöök presidendiga“? Ning küsime, kas valimised viivad paratamatult manipuleerimiseni, kui vaatame, kuidas kolmanda klassi hiina lapsed õpivad valimisi Hiina filmis „Valige mind!“

Laenuta neid ja palju teisi demokraatia-filme maailmakoolist Maailmakool.ee.