Milles on Kanada edukas?

Avaldatud Ekspressis veebruaris 2008 http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2D9E84460FA6FADFC22573DB004D1DA0

Võib-olla on seda praegu, mil Kanada võitis jälle juunioride maailmameistrivõistlused hokis, kohatu küsidagi. Jäähokis, muidugi.
Kanada on maailma parim hokimängija: füüsiline, agressiivne ja edukas.

Aga majanduses, kas teate mõnda Kanada kaubamärki?
Midagi, mis kaubariiulil kohe Kanadat, maailma üht rikkaimat ja suurimat riiki meelde tuletaks? (Peale puudelt sissevehitud vahtrasiirupi, muidugi.)

Kanadas on palju maad ja metsa ja puhta veega järvi, aga tuntud kaubamärke nagu ei ole. Ja kuigi kümme protsenti kogu maailma metsadest asub Kanadas, valivad Kanada tarbijad poes printeripaberit ostes ikka Soome või Rootsi paberipaki, kuna see on parima hinna ja kvaliteedi suhtega.

Kuidas on see võimalik, vangutavad majandusajakirjanikud päid. Üks nendest – Andrea Mandel-Campbell – kirjutas samal teemal isegi raamatu: “Miks mehhiklased ei joo Molsoni õlut?” (Molson on üks Kanada parim õlu.)

Ta küsis, miks joovad kanadalased Coronat, mis pole pealegi Mehhiko kõige parem õlu. Miks ei võiks Kanada oma parimate toodetega minna rahvusvahelisele turule?

Üks häda on see, et kanadalastel puudub enesekindlus, positiivses mõttes agressiivsus enesereklaami ja marketingi alal. Kanadalased defineerivad end negatiivselt, ameeriklaste kaudu:
“Me oleme teistsugused kui ameeriklased, me teeme asju teisiti kui ameeriklased jne.”

Kanada pärisosaks on (erinevalt USAst) kena olla ja mitte tüli tekitada, kuni selleni välja, et Kanada ei lobi omade tippspetsialistide kasuks ka rahvusvaheliste organisatsioonide vakantseid töökohti silmas pidades.

Kanada on no-logo maa, nimetu ja näota rahvas, mis teeb kaupa teiste riikide brändide jaoks või müüb oma ettevõtted välisturgudele minekuks ameeriklastele maha.

Teine asi on see, et riiklikult on Kanada majandus ülereguleeritud ja protektsionistlik. Ja seda eriti selles osas, mis puudutab välisturgudele sisenemist.

“Riik seaks justkui veskikivi selle kaela, kes tahab globaalselt äri ajada. Pealegi on Kanadal paljudes sektorites (riigi)monopolid (näiteks alkoholitootjad), kes otsustavad, mida kohalik tarbija joob/sööb/tarbib, ja kuna kodus pole konkurentsi, siis pole ka sundust suuremaid ahvatlusi välismaalt otsida,” kurjustab Andrea Mandel-Campbell.

Muidugi rehmatakse Kanadas tema jutu peale enamasti käega: “Ah, milline Milton Friedmani juturaamatust maha viksitud kapitalistlik pläma. Kellele on vaja Halliburtoni- ja Enroni-taolisi jamasid? Kellele neo-konservatiivsust, palun?” ironiseeritakse.

Aga tegelikult, kuidas on võimalik, et Soomes toodetud paber on põhjamaiselt kõrgete maksude ja transpordikulude kiuste ikka parim ost Kanadas?

Ajalehe The Globe and Mail majanduslisa Report on Business kirjutas hiljaaegu, et enamiku firmajuhtide soov on kiiresti suuri kasumeid teenida ja lühiajaliselt häid numbreid näidata.

Keegi ei ole huvitatud panustamast tootearendusse ega innovatsiooni. Tulemus on see, et üksteise järel pannakse Kanadas puidutööstusasutusi kinni.

Sarnane lugu juhtus Kanadas loodud ja toodetud heitgaasi- ja müravaba elektriautoga ZENN.

Viimaks ometi on olemas Kanadas disainitud ja valmistatud auto! Kuid Kyoto lepingu täitmisega hädas olev valitsus vaidles peaaegu terve aasta ettevõtjatega, et neid autosid üldse teedele lubada.

Need pole siiani igas provintsis legaalsed.