Paljud eestlased on viimastel aastatel Gruusiasse reisinud ja leidnud, et: “Tänane Gruusia meenutab paljuski 15 aasta tagust Eestit”, või et “Gruusias toimuv meenutab 1990. aastate alguse Eestit”.
Tegelikult ei ole neil õigus. Võrdleme naljaviluks 1994. aasta Eestit, kui vaesus oli haritipus, ja praegust Gruusiat. Esiteks – ja see võrdlus on meie kahjuks – ei olnud sellal eesti elanike keskmine eluiga nii pikk kui praegu grusiinidel. Ka mõlema riigi vaesuse haripunktis (ehk aastal 1994) olid grusiinid meist ikkagi nelja eluaasta võrra etemad (keskmine eluiga sel aastal Gruusias 71 eluaastat, Eestis vaid 67).
Teiseks - ja see võrdlus on meie kasuks - rikkuse osas ei saa Gruusia olla meist kümme, 15 või isegi 20 aastat maas. Näiteks teenisid eestlased vaesuse haripunktis aastal 1994 keskmiselt 7734 dollarit aastas. Nii palju pole grusiinid keskmiselt kunagi teeninud. Sellele rikkusastmele kõige ligilähedasem sissetulek oli grusiinidel 25 aastat tagasi ehk 1985. aastal, mil teeniti 7151 dollarit inimese kohta aastas.
Sellest ajast alates on grusiinide elu läinud kahjuks üha kehvemaks ja kehvemaks kuni 1994. aastani, mil saavutati vaesuse nn põhi. Nii vaesed, kui grusiinid aastal 1994 olid, pole eestlased 20. sajandil olnudki: sel aastal teenisid grusiinid keskmiselt 1577 dollarit inimese kohta aastas. Eestis oli nii kehv sissetulek viimati 1870ndatel, kui uskuda ÜRO andmeid.
Praegu on eestlased oma sissetulekute poolest neli korda rikkamad. Samuti on Eesti tagasi teinud vahe keskmises elu-eas ja ühe aasta võrra isegi edastab grusiine.
Kodusõda – kehv majandus – madal areng – ohus demokraatia nõiaring
Gruusia kiire vaesestumise põhjuseks on olnud kodusõjad, mida on peetud 80ndate lõpust alates mitmeid: näiteks Lõuna-Ossetias 1988–1992 ja Abhaasia sõda 1992–1993. Lisaks avaldas majandusele laastavat mõju Venemaa sissetung Gruusiasse 2008. augustis, mis langes kahjuks kokku rahvusvahelise finantskriisi algusega.
Gruusia on hoiatav näide selle kohta, kuidas sõda vähendab kõigepealt inimeste sissetulekuid ja riigi sisemajanduse-kogutoodangut ja laastab nii füüsilist kapitali (nagu majad, infrastruktuur ja vara, mis hävineb või varastatakse kodusõja ajal) kui ka inimkapitali (ehk siis leibkonnad, mis on töötegemiseks sobilikud). Maailma-arengu 2011. aasta raporti kohaselt on alates 2000. aastast Gruusias lahingus langenud inimesi 648!
Koos majanduse halvenemisega võib tekkida oht demokraatiale. Nimelt leidsid teadlased Przeworski jt, et mida vaesem on riik, seda tõenäolisemalt kestab ka demokraatia vähem aega. Demokraatia saab keskmiselt kesta vaid 8,5 aastat, kui sissetulek inimese kohta on vähem kui 1000 dollarit. Kui sissetulek on alla 2000 dollari, on tingimused loodud demokraatia kestmiseks 16 aastaks jne jne.
Majandusajakirja The Economist andmeil ei ole Gruusia demokraatlik riik, vaid niinimetatud hübriidrežiim. Gruusia asub demokraatiaindeksis alles 103. kohal koos Pakistani ja Bhutaniga, saades 10 võimalikust punktist vaid 4,5.
Kuid positiivne on see, et majandus kogub tavaliselt end mõne aasta pärast uuesti juhul, kui ei alga uus vägivallalaine. Sest kuigi vaesusel on omadus uuesti õhutada konflikte, on kodusõjad siiski kallis lõbu ja vaesed riigid ei saa neid endale kergesti ilma väliste “aitajate” endale lubada.
Gruusia torkab silma ülisuurte kaitsekulutustega: SKPst kulutab Gruusia 5,6 protsenti sõjaväele. Sõjavägi pakub oma stabiilse sissetulekuga üleüldise vaesuse taustal paljudele head karjäärivõimalust ja on seega atraktiivne tööandja.
Kõige tähtsam aastatuhande arengueesmärk Gruusia puhul on seega vähendada vaesust, et saaks areneda majandus, et saaks areneda riik ja et hea majandus saaks omakorda kindlustada demokraatia arengut. Demokraatlikud riigid omakorda peavad hulga vähetõenäolisemalt kodusõdu.
Aastal 2003 elas üle poole elanikest (54 protsenti) allpool ametlikku vaesuspiiri. Maainimesed elavad keskmiselt hulga vaesemalt kui linnaelanikud. Allpool rahvusvahelist vaesuspiiri, mille puhul elas inimene päevas vähema kui 1,25 dollari eest, oli Gruusias 2002. a. 15 protsenti, 2003. aastal 13 protsenti.
Esimene eesmärk: Vaesuse vähendamine
Vaesust mõõdetakse kahe eri mõõdikuga: esimene neist on ametlik toimetuleku piir ja teine on äärmusliku vaesuse tase. Eesmärk on vähendada elanike arvu allpool ametlikku toimetulekupiiri 20-25 protsendini elanikkonast ning äärmises vaesuses elavaid inimesi nelja protsendini.
Vaesuse üheks näiteks on grusiinide ühekülgne toidulaud, mistõttu paljud elanikegrupid ei saa täisväärtuslikku toitu. Tasakaalust väljas toidulaud ohustab kaudselt terve elanikkonna tervist.
On väga tõenäoline, et seda arengueesmärki ei suuda Gruusia saavutada.
Teine arengueesmärk: Juurdepääs haridusele
Nõukogude Liidu pärandi tõttu käivad kõik gruusia lapsed küll koolis, kuid viimasel ajal on hariduse kvaliteet järsult langenud. Raha haridusse läheb sisemajanduse kogutoodangust vaid 2 protsenti.
Gruusia koolisüsteemis on palju probleeme: liigselt tsentraliseeritud juhtimissüsteem, puuduvad raamatud, õppeplaanid, tehniline baas, õppestandardid on vananenud, õpetajate koolitamissüsteem on aegunud, ning subjektiivne hindamissüsteem. Kõige silmatorkvam puudus on see, et saadav haridus ei valmista õppureid tööturuks ette.
Kolmas eesmärk: Sugude vaheline võrdsus
Gruusia on seda arengueesmärki kohaldanud selliseks, et saavutada meeste ja naiste staatuse võrdsus. Gruusia naistel on meestest hulga raskem saavutada juhi ametikohta nii riigiteenistuses kui ka erasektoris. Naisi on vähem kohalikes omavalitsustes ning naisi on Parlamendis vaid seitse protsenti. Ka on naiste palk tavaliselt hulga madalam.
Gruusias valitsevad tugevad soo-alased stereotüübid, mis teevad naiste õiguste kaitse veelgi raskemaks. Kuigi seadustesse diskrimineerimine ei ulatu, ei soodusta need ka piisavalt naisi kaasamist.
Gruusia eesmärgid on suurendada sooline võrdsus tööhõives ning suurenda naiste osakaalu poliitilises elus ning kõrgetel ametikohtadel. Gruusia ei suuda arengueesmärki väga tõenäoliselt saavutada.
Neljas eesmärk: Laste suremus
Gruusia andmestik laste suremuse kohta on kurvastav. Nii imikute kui väikelaste suremus on kaugelt suurem kui Euroopa riikides. Põhjuseks peetakse ebaturvalisi sünnitusi ning tervishoiu üleüldist kehva seisu. Iga tuhande imiku kohta sureb Gruusias 2009. aastal 26 vastsündinut, mis on edasiminek kui võrrelda 1990 aastaga, kui suri kaks korda rohkem vastsündinuid (41), kuid Euroopa keskmisega võrreldes siiski ebameeldivalt kõrge näitaja.
Saavutatud on mõngingast edu ja kui Gruusia teeb lisapingutusi, siis on võimalik selle arengueesmärgi saavutamine.
Viies eesmärk: Emade tervis
Ka emade tervis ei ole Gruusias kiita. Emade suremusmäär (42 sajatuhande sünnituse kohta 2009. aastal) on väga kõrge kui Euroopaga võrrelda – selle põhjuseks on meditsioonitöötajate puudus sünnituse juures ning sünnitustubade vähene ja kehv varustatus. Kerkivad ka uued, vaesuse levikuga seotud nähtused nagu kodussünnitamine või abordijärgsete komplikatsioonid.
Gruusia elanikkond kahaneb murettekitavalt madala sündimuse, aina suureneva suremuse ning kõrgete laste ja emade suremuse tõttu. Lisaks kõigele mõjutab rahvastikku emigreerumine.
Gruusia andmeid on raske analüüsida, kuna sündide ja surmade registreerimissüsteem on puudulik ning eri andmebaaside vahel esineb suuri erinevusi.
Kuues eesmärk: HIV ja aidsi leviku piiramine
Gruusias ei ole aids ja HI viirus plahvatuslikult veel levima hakanud, kuid kõik faktorid, mis põhjustavad selle viiruse kiiret levikut, on ühiskonnas olemas. Riskigruppidega töötamiseks ei ole raha, puudulik on ka vastav seadusandlus, elanike teadlikkus on madal ning need ei aita just haiguse leviku ennetamisele kaasa.
Seismes eesmärk: Kestlik loodushoid
Gruusia loodushoiu jätkusuutlikkuse teeb lisaks tehniliste vahendite ja teadmiste nappus ka inimeste vähene keskkonna alane teadlikkus. Samuti ei ole rahval võimalust otsuste tegemisel kaasa rääkida. Puudulik on järelevalve süsteem ja seaduste täitmist ei kontrollita.
Lisaks on vähe statistilist materjali ja selle kvaliteet on küsitav. On tõenäoline, et Gruusia ei saavuta antud arengueesmärki.
Kaheksas eesmärk: Üleilmsete võrgustike loomine
Gruusia on selles vallas mõningast edu saavutanud, näiteks on Gruusia ühinenud Maailma Kaubandusorganisatsiooniga WTO ja on oma kaubandust liberaliseerinud. Tulevikkusuunatud rahanduspoliitika aitab inflatsiooni kontrolli all hoida, valuutakurss on stabiilne ning kindlusturg areneb.
Gruusia on loonud hea baasi selleks, et kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid oma arenguplaanides. Kuid vaid 23 protsenti grusiinidest kasutab internetti, mis ei ole just kuigi lootustandev number.
Koos neljanda eesmärgiga on see teine ala, kus on oodata edusamme.
Allikad:
data.worldbank.org
