Uuring lõi mõra Kanada arstiabi edukuse müüti

Avaldatud veebruaris 2008, http://www.epl.ee/uudised/417238

Kes on näinud Michael Moore’i dokumentaalfilmi “Sicko”, teab rääkida, kui hea on Kanada tervishoid võrreldes USA omaga: Kanadas on ju kõik tasuta!

Kaks mõttekoda, teine teisel pool Atlandi ookeani, seevastu otsustasid Kanada tervishoidu võrrelda 29 Euroopa riigi omaga. Ning Frontier Centre for Public Policy ja Health Consumer Powerhouse’i korraldatud uuringust selgus, et Kanada arstiabi jääb näiteks kliendisõbralikkuse poolest Euroopa riikidele kõvasti alla: 30 riigi arvestuses paigutati ta üldkokkuvõttes 23. kohale.
Kanada tervishoid on samal ajal eesrindlik meditsiiniliste näitajate poolest ehk kategoorias, mis võrdles muu hulgas südameataki üleelanute ja vähihaigete ellujäämisprotsenti. Kuid olukord jätab tugevalt soovida ravijärjekordade, raviteenuste valiku, uutele rohtudele juurdepääsu ja diagnoosimisvahendite poolest ning ka patsientide õiguste tagamisel.

Kui võtta lühidalt kokku kohtuotsus, mille kuulutasid Kanada tervishoiusüsteemile Kanada ja Belgia mõttekoda, kõlab see nõnda: “Head meditsiinilised tulemused, keskpärane või kehv arstiabile juurdepääsu tase ja väga halb olukord patsientide õiguste ja infole juurdepääsu osas.”
Uuring tuvastas ka, et kuigi Kanada tervishoiukulutused jäävad maha vaid neljast võrreldud riigist, on tema keskmised ravitulemused paljude Euroopa maade omadest kehvemad. Kolmekümne riigi hulgas osutus parimaks Austria, mis “skooris” tuhandest võimalikust 806 punkti. Talle järgnesid Holland, Prantsusmaa, ·veits, Saksamaa ja Rootsi.

Kanada sai tuhandest punktist ainult pooled ning edestas näiteks Lätit ja Poolat, kuid jäi maha Suurbritanniast, Tšehhimaast, Hispaaniast ja Eestist.
Tasuta arstiabi on olnud aastakümneid kanadalaste positiivse enesehinnangu allikas. Just see on asi, milles nad end lõunanaabritega võrreldes etemana tunnevad. Efektiivne, tasuta ja universaalne tervishoiusüsteem, mida kanadalaste arvates on kadestanud terve maailm, teeb Kanadast Kanada: tugeva keskklassiga võrdsete kodanike riigi.

Viimasel ajal on hakanud Kanada uhkuse allikas siiski ka negatiivseid uudiseid tootma. Nagu näiteks tõsiasi, et praegu pole tervelt viiel miljonil kanadalasel (igal seitsmendal) oma perearsti. Nad ummistavad oma haigusjuhtumitega traumapunkte ehk walk-in-kliinikuid ja neil pole võimalik hankida saatekirja eriarsti juurde. Need inimesed ei pääse perearsti nimekirja, sest 80 protsenti perearste ei võta endale uusi patsiente.

Erapoolikuse süüdistus

Just Euroopa, mitte USA-ga võrdlemine annab Kanada tervishoiust reaalsema pildi, märkisid uuringu tegijad. “Kanada riiklikult rahastatud ja juhitud tervishoiul on suurem sarnasus Euroopa riikidega kui USA-ga,” ütlesid Canadian Pressile ühisavalduse teinud mõttekoja Health Consumer Powerhouse esindaja Johan Hjertqvist ja Frontier Centre’i president Peter Holle.
Nad lubasid korraldada ka uuringu, mis analüüsiks meditsiini taset Kanada eri provintsides, et arendada väitlust selle üle, kas ei peaks Kanadaski edaspidi lubama peale riikliku tervishoiusüsteemi ka erakapitalil põhinevat arstipraksist.

Frontier Centre’i kriitikud väidavad, et kuigi mõttekoda esitleb end poliitiliselt neutraalsena, on tegemist parempoolset filosoofiat järgiva asutusega. Korraldatud uuringu kokkuvõte väidab näiteks, et riigid, kus on pluralistlik finantseerimine ehk kus tegutseb eri tervisekindlustajaid ja ka kasumi nimel töötavaid terviseteenuse pakkujaid, on hulga patsiendisõbralikumad ning austavad rohkem patsientide õigusi ja juurdepääsu meditsiiniandmetele ja -infole.

Kanada arstid
•• Keskmiselt töötavad Kanada perearstid 53 tundi nädalas ja võtavad iga nädal vastu 117 patsienti.
•• Paljudes Euroopa riikides on arstide töö piirnormiks määratud 48 tundi nädalas. Kui Kanadas kehtiks sama limiit, siis oleks seal puudu ligi 13 000 perearsti.
•• Meedikute vähesusele viitab ka majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni (OECD) liikmesriikide keskmine arstide arv tuhande elaniku kohta: see on 2,9, Kanadas aga ainult 2,1.
•• Kanada kaotab igal aastal 200–250 arsti, kes kolivad USA-sse. Kümne aasta pärast peaks olema emigreerunud 10% arstihariduse saanud spetsialistidest.
•• Samuti on üks kolmandik Kanada perearste üle 55 aasta vanad ja lähevad lähitulevikus pensionile.