Valge rämps, hülge süda ja pikad juuksed koolis

Tekst Eesti Raadiole UudisPluss programmi jaoks reedel 29. mail 2009 http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1150661

Kui ekstremistid saavad lapsed

Käesoleva nädala ajalehed küsivad oma esikülgedel, kas riigil on konstitutsionaalne õigus eemaldada lapsed perest, mis usub valge rassi ülimuslikkusesse?

Kas ema, kes saadab lapse kooli olles talle enne haakristi käevarrele joonistanud, on hea ema?

Nimelt ühes Winnipegi koolis hirmutas 7 aastane tüdruk sotsiaaltöötajaid mitte niivõrd sellepärast, et ta käe peale oli haakrist joonistatud, vaid sellepärast, et ta kirjeldas külmavereliselt, kuidas ta teisest rassist inimesi notiks.

14 kuud tagasi eemaldasidki sotstöötajad lapsed abielupaari kodust väites, et lapsed kannatavad emotsionaalselt, kuna nende vanemad usuvad valge rassi ülimusse.

Samas oli selles peres tegu ka sellega, et lapsed ei jõudnud tihti kooli, sest eelmisel ööl pidutsemisest väsinud vanemad ei viitsinud lapsi hommikul kooli saata.

Selle pere isa oli selline, kes postitas veebilehtedele vihkamisest nõretavaid postitusi rassilisest ülimuslikkusest, ema kandis haakristist kaelakeed.

Nüüd vaidleb laste kasuisa, et neonatsiks olemine ei tohiks segada inimesel isaks olla.
Ta on samuti esitanud riigi vastu kaebuse, et tema väljendus- ja usuvabadust rikutakse.

Kas vanematel on väljendusvabaduse raames õigus kasutada oma lapse keha selleks, et sellel edastada vihkamise loosungeid? Kolmapäevase globe and Maili juhtkiri arvab, et ei ole.
Kuid samas arvab ajaleht ka seda, et riik ei peaks kergekäeliselt eemaldama lapsi perest.

Vahepeal on aga ema end oma neonatsist abikaasast lahutanud ja distantseerunud ennast ka sellest ideoloogiast. Ta teeks praegu ükskõik mida, et saada oma laps tagasi. See, et ma aitasin tütrel haakrist oma käe peale joonistada, oli kõige rumalam tegu mis ma eales teinud olen.

Teisip2evases lehes The Globe and Mail oli suur pilt ka sellest, kuidas Kanada kindralkuberner aitas kohalikel inuiti küttidel hüljest nülgida.

Ja kui hülge süda oli eemaldatud ja tükeldatud, pani ta kaamerate ees tüki oma suhu. Sellega näitas Kanada kindralkuberner solidaarsust kanada põlisrahva tavadega.

Mõne inimese meelest näitas see pilt seda, et Kanada kindralkuberner ei austa loomade õigusi ega toeta nende eetilise kohtlemise nõudeid.

Teiste meelest jälle on inukitel õigus loomi traditsioonilisel viisil tarbida. Sest see, mis toimub kommerts-lihavabrikutes on palju ebainimlikum. Sest inukid kasutavad tapetud hülgest 100 protsenti , mitte ei tapa loomi ainult nende naha pärast.
Juhtumi kontekst on see, et Europarlament tegi mai alguses ettepaneku Kanada ja Euroopa liidu vabakaubandus-läbirääkimistel boikoteerida kanada hülgenahast tooteid.
Ning paljud inimesed Euroopas muidugi kirtsutasid nina Kanada kindralkuberneri sellise demonstratsiooni peale, kuna loomade õiguste organisatsioonid on aastaid europarlamenti lobinud.
Barbara Slee, kes on hülgejahi vastane aktivist Brüsselis, sellises asutuses, mille nimi on loomade heaolu rahvusvaheline fond, ütles, et tal ajasid kindralkubernetri fotod toore hülgesüdame söömisest südame pahaks.
PETA asepresident Dan Matthews imestas samuti, et kanada kõrge riigiametnik demonstreerib sellist neandertaallaslikku verelusti.
Euroliidu keskkonna voliniku stavros Dimase pressiesindaja ei kommenteerinud seda, kuna see on “liiga ebaharilik, et seda mõista”.
Samas ei laiene Euroliidu kaubandustõke hülgenahast toodetele kanadast eskimotele, kelle enesenimetus on inuit, kelle traditsiooniline hülgepüük on euroopa liidu meelest talutav. Euroopa Liit heitis Kanadale ette veel hülgepoegade tapmist varakevadisel jääl nii keskaegsete meetoditega nagu seda on neile nuiaga pähe löömine.
Kanada GG alustas esmaspäeval nimelt oma nädalapikkust visiiti Nunavutis, et tähistada selle kanada territooriumi 10aastast sünnipäeva.
Kanada inuiti liidrid seevastu tunnustasid kanada kindralkuberneri, et see saatis maailma tugeva sõnumi inuiti inimeste “maatoidu” osas.
Ka riikliku iniuti organisatsiooni inuit tapiriit kanatami juht Mary Simon ütles GG-le tänusõnad. Ma tahaks teda väga tänada meie inimeste ja meie kultuuri toetamise eest.
Hiljutine Kanada euroopa uurimus kinnitas, et mõlemad pooled võidaks miljardeid dollareid sellest, kui kaotaksid tõkked teenuste, kaupade ja professionaalide liikumiselt kanada ja euroopa liidu vahel.
Läbirääkimised vabakaubanduselepingu üle algasid prahas 6. mail.
Kanada ja EL on varemgi kõnelusi pidanud, kuid tulemusteta.

Pealesunnitud juukselõikus koolis

Ontario provintsi Thunder Bay ühes koolis ei näinud üks esimese klassi poiss korralikult lugeda, sest pikad juuksed olid tal silmas.

Abiõpetaja võttis pikema jututa käärid ja lõikas poisi juuksed sealsamas lühemaks. Kuid oh häda, tegu oli esmarahva poisiga, kellele on pikad juuksed traditsioonilised. Ja vanemate luba polnud tal poisi juuste kallale asuda samuti.

Kanada päevaleht the globe and mail on veendunud, et poisi juukseid lõigates ohustati koolilapse väärikust. Kool on kõrvaldanud abiõpetaja sellelt töölt ja peaks vabandama lapse ja tema vanemate ees.

Kool ei tohiks ühegi lapse juukseid lõigata olgu siis tegu esmarahvaste või kellegi teisega. Veelgi hullem on minna sellise lapse juuste kallale, kus on mängus spirituaalsus.

See võrduks sellega, kui me hakkaks sihki usku poistelt turbaneid peast rebima või juudipoiste lokke nüsima, on ajaleht veendunud.

Kanada esmarahvad on selles kooliringkonnas üks kiiremini kasvavaid rahvusgruppe ja koolinõukogusid nõustab isegi üks täiskohaga nõunik, kes tutvustab esmarahva kombeid. Ja vastupidi, kes nõustab vanemaid kooliga seotud asjadest.

Loo kontekst on see, et eelmisel suvel vabandas kanada peaminister Stephen Harper esmarahvaste ees, et mitme aastakümne vältel eemaldati esmarahva lapsed nende peredest ja saadeti katoliiklikesse internaatkoolidesse, et neist nende kultuur ja keel välja juurida.

Kahjuks meenutas taoline juukselõikus taas kord esmarahvaste kultuuri tasalülitamist.
Foto CBCst.

Valitsuskriisist ja Afganistanist Vikerraadiole

Kõlanud ERR Vikerraadios 2009. a jaanuaris http://vikerraadio.err.ee/saade/index.php?saade=10&aasta=2009&kuu=1

Võib vist öelda, et Canadas on praegu külmutatud valitsuskriisis. Alguse sai see detembris, kui opositsioonilised liberaalid ja uued demokraadid plaanisid korraldada umbusaldushääletuse alates 2006. aastast võimul olnud konservatiivsele peaministrile Stepher Harperile, et moodustada uus koalitsioon separatistliku Quebeci blokiga.

Opositsioon heidab Harperi juhitud valitsusele ette suutmatust ohjata riiki ülemaailmse finantskriisi tingimustes. Peaminister Harper pöördub seepeale Kanada kindralkuberneri Michaelle Jeani poole palvega peatada parlamendi töö ajutiselt 27. jaanuarini, mil valitsus esitab uue riigieelarve projekti. Palun seleta natuke toimuva tausta...

Ma ei teagi, kuidas seda kriisi nimetada. Kanadalased õppisid möödunud detsembris ära uue sõna ’prorogue’, mis tähendab parlamendi saatmist istungite vahelisele puhkusele, ilma üldvalimisi välja kuulutamata. Kuid jah, kriis sai tegelikult alguse juba varem, kui oktoobris toimunud erakorralised valimised ei andnud konservatiividele parlamendis enamust ja Harper jätkas valitsemist sellises stiilis nagu oleks ta enamusvalitsuse juht.

Tegelikult on peaminister Harper olnud opositsioonil kogu aeg pinnuks silmas, sest ta valitseb väga partei-poliitiliselt. Teda süüdistatakse selles, et ta on autokraatne, võtab otsuseid vastu ainuisikuliselt või väga väikeses nõunikegrupis, ta ei usalda kohati isegi omaenda valitsuse ministreid ja nende avalike suhete inimesi ja ta koondab info enda kätte. Teda ei peeta kogu rahva peaministriks ja õnnetuseks on tal oma konservatiivsete politiikate läbiviimiseks vähemusvalitsuses käed seotud.

HUVITAV FAKT MEILE ON VõIB-OLLA SEE: et kanada valitsuse kõik liikmed on samal ajal ka parlamendisaadikud. Nad on valitud AINUKESENA ühest valimisringkonnast ja VASTUTAVAD ENDISELT oma valijate ees.

Kanada valimissüsteem on VEEL selline, et ühest valimisringkonnast saab edasi ainult ÜKS inimene, mitte nagu eestis, kus hääled jagunevad protsentuaalselt.
Parlament peaks tõesti uuesti kokku tulema 27. jaanuaril, et siis jätkata oma tööd. Ja sul on õigus, kui sa ütled, et kohe järgmisel päeval esitab Harper uuesti aasta eelarve.

MIKS SIIS OPOSITSIOON PAHANDAS?

Sa ÜTLESID õIGESTI, ET MAJANDUS OLI ÜKS PROBLEEME.
Kuid Harper ähvardas ka riigiteenistujate streigiõiguse järgmiseks kolmeks aastaks tühistada ja
mis kõige hullem, ähvardas kaotada poliitiliste parteide finantseerimise riigirahast.
Samuti süüdistati Harperit selles, et konservatiivid tahtsid seada piirangud naiste võimalustele teha kohtule avaldusi võrdse tasustamise osas. !!!!

Kanada parlamendi opositsioonis on liberaalid, vasakpoolne Uusdemokraatlik Partei ja separatistlik Quebeci Blokk.

Alles oktoobris olid ju erakorralised valimised, kuid need ei selgitanud siis võimuvahekordi? Mis valimistele järgnes?

TõESTI, Kaks aastat vähemusvalitsust juhtinud peaminister Stephen Harper kuulutas septmebris ise välja uued valimised, lootes moodustada enamusvalitsuse. Ta ütles, et parlament on dysfunctional ehk ei tööta korralikult! Õigupoolest kavatsesid konservatiivid pärast kaheaastast valitsemist ära kasutada hetke, mil nende peamised oponendid, liberaalid, on nõrgapoolseks liidriks peetava Stephane Dioni eestvedamisel veidi halvatud. Enamusvalitsust konservatiividel siiski moodustada ei õnnestunud ja sellega Harper rahule jääda ei saa.
Muidugi ei ole tulemusega rahul ka Liberaalid, sest vaevalt aasta tagasi liidriks valitud Dioni juhtimisel kaotati väga paljudes valimisringkondades. Kuid selle eest, et ära suudeti hoida konservatiivide enamusvalitsus, võivad liberaalid end ikkagi õnnitleda.

Konservatiivid võitsid siiski pea üle terve Kanada toetust juurde (välja arvatud Quebecis ja Newfoundlandis). Võib-olla tasuks just Quebecist otsida põhjust, miks Harper enamust ei saavutanud.

Ja valimistele järgnes see, et vaevalt sai uus parlament KAKS NäDALAT koos istuda, kui Harper jätkas oma tõuklevat, teistega mitte arvestavat stiili. Opositsioonipoliitikutel sai sellest villand. Nad esitasid KindralKubernerile kirja, et moodustavad ise valitsuse, ja palusid tal peaminister lihtsalt vallandada. Kindralkuberner seda ei teinud, ta otsustas vastu tulla Harperi soovile parlament ajutiselt laiali saata ehk siis prorõugida. Ja tänu sellele sai PM vältida umbusalduse avaldamist parlamendis.

Palun selgita, mis amet on kindralkuberner?

Kanada, kakskeelne ja multikultuurne riik, on ju endine Briti impeeriumi maa. Kuulub praegugi veel Brittish Commonwelthi koos Austraalia ja Jamaikaga ja tänu sellele on Kanada ikka veel konstitutsiooniline monarhia ja samas ka parlamentaarne riik. Kanada riigipea on Ühendkuningriikide kuninganna Elizabeth II.

Kuninganna nimetab oma esindaja – kindralkuberneri - riigipea rolli peaministri soovitusel.
Praegune kindral kuberner on Michaelle Jean. Ta on pärit Haiitilt ja hariduselt on ta filoloog ja ajakirjanik. Ta on väga armas ja ma arvan, et kanadalased armastavad teda väga. Ta on abielus filmitegija Jean-Daniel Lafondiga, kellega neil on Haiitist lapsendatud tütar. Kindral kuberner Jean asendas selles ametis hiina päitolu Adrienne Clarksoni 2005. aastal. Clarksoni peeti väga tugevaks GG-ks, nagu Kanadas kindral kubernere nimetakse.

Kuidas reageeris avalikkus nii erakorralisele sammule nagu valitsuse töö peatamine? Või pole see Canadas erakorraline?

Ma arvan, et läinud detsember OLI väga erakorraline Kanada poliitikas. Esiteks ei ole Kanadas koalitsioonivalitsust olnud minu meelest juba 90 millegagi aastat ja teiseks ei ole Kanadas varem parlamenti puhkusele saadetud.

Kõige huvitavam asi Kanada poliitilises lähiajaloos oli see, et Liberaalid ja uusdemokraadid lubasid moodustada KOALITSIOONI! Kanada kindralkubernerile Michaëlle Jeanile saadetud kirjas LUBASID KAKS PARTEID valitseda riiki üheskoos kuni 2011. aastani, kusjuures kahe partei koalitsioonile tõotas 1ö kuuks anda parlamendis oma toetuse ka Quebeci Blokk. Plaani kohaselt oleks liberaalide liider Dion olnud peaminister järgmise aasta maikuuni ja ä4 ministrikohast oleksid saanud uusdemokraadid kuus.

SEE OLEKS OLNUD VäGA IMELIK KOALITSIOON, JA SELLE üksmeel oleks olnud eeldatavasti lühike, sest just vasakpoolsete uusdemokraatide häältega sundisid konservatiivid kolme aasta eest ametist lahkuma endise liberaalist peaministri Paul Martini. Nii et uusdemmid aitasid tegelikult liberaale kukutada! Ja pealegi ei võida liberaalid hääli juurde liidust vasakpoolsetega. Sest kui nad tahavad tulevikus ise valitsuse moodustada, siis peavad nad hoopis konservatiividelt hääli ära meelitama, mitte vasakule kalduma.
Koalitsioon oleks võinud sündida, kui kindralkuberner Jean oleks otsustanud vallandada peaministri. KUID ükski Kanada kindralkuberner ei ole varem sellises olukorras olnud. Kanadas pole koalitsioonivalitsuste traditsiooni.

Peaminister Stephen Harper läks isegi nii kaugele, et ta kahtles koalitsiooni loomise seaduslikkuses, sest Kanada põ­hi­seaduse see osa on väga keeruline.

•• See võimalus, et liberaalide juht, vähese juhtimisoskusega Stephane Dioni oleks saanud pea­ministriks oli väga ootamatu kanadalaste jaoks, sest pärast oktoobrikuistel valimistel lüüa­saamist hakati Dionile ju ta enda parteis asendajat otsima.

Kuid arvestatavad konkurendid Michael Ignatieff, Bob Rae ja Dominic Le­Blanc koondusid kohe Dioni seljataha, näidates Liberaalset Par­teid ühtsena. Bob Rae oli kõige aktiivsem ja lubas mööda Kanadat koalitsioonvalitsust propageerima minna... Kuid Michael Ignatieff jäi vaoshoituks ja peale Michaelle Jeani otsust koalitsiooni moodustamist mitte toetada, kerkis liberaalide parteis üles jälle küsimus, et millal me ometi Dioni tagandame.

Kõik teised peale Michael Ignatieffi võtsid oma kanditatuuri tagasi ja nii on siis Liberaalsel parteil praegu vahe-liider, kes tuleb ametisse veel kinnitada maikuus toimuvad liberaalide partei kongressil. Michael ignatieff ehk Iggü on ju tuntud õpetlane, politoloog ja raamatute autor.
Sa küsisid rahva toetuse kohta .... Rahvas ju EI toetanud OKTOOBRIS TOIMUNUD valimistel Liberaale ja nad vaatasid põlgusega, kuidas Dion püüab sellest hoolimata peaministriks tõusta, samal ajal, kui ta enese partei otsib talle asendajat.

Kummaline oleks olnud ka separatistliku Quebeci Bloki toetus Kanada föderatsioonivalitsusele.
Avalikkus reageeris kergendusega sellele, et kindralkuberner ei vallandanud peaministrit, ega lubanud koalitsioonil valitsema hakata.

Ma unustasin öelda, et Kanada alamkojas on Parlamendis on
77 Liberaali
37 uusdemokraati
49 Kvebeki Bloki liiget

Kolmel opositsiooni parteil on koos rohkem hääli kui konservatiividel, kelle käes on 143 kohta.

308 kohta parlamendis, kaks sõltumatut.

- Kuidas Canada majandusel läheb?
Jah, kui USA majandusega võrrelda, siis Kanada tööstused ei ole veel nii tõsiselt haavata saanud. Kanadas on päris hea järelevalvega pangandussüsteem. KUID kus võib majanduslanguse mõjusid tunda, on autotööstus. Löögi alla võivad sattuda väiksed linnaksed, kus autotehas on üks suurimaid tööandjaid.
Ning vabakaubandusleping NAFTA USA ja Mehhikoga teeb Kanada autotöösturite elu veel natuke raskemaks, kuna tööd libisevad Mehhikosse, kus tööjõud on odavam.

Samas HEA UUDIS ON SEE, ET eelolevast aprillist alates hakkab Kanada tööjõuturg paindlikumaks muutuma, sest detsembri alguses sõlmiti tööjõu mobiilsuse leping, mis kaotab tööjõu liikumise tõkked Kanada provintside vahel.

Eestlasele võib see üllatav tunduda, sest me oleme oma kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise õigusega Euroopa Liidu sees nii harjunud,
JA ilmselt tekkisKI see vajadus siseriiklikud tõkked kaotada sellepärast, et Euroopa Liit ja Kanada peavad samuti omavahelisi vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Eriti oli Quebec tõkete kõrvaldamise vastu ja suhtus oma tööturgu kiivalt.

AGA Kanadas algatasid kaks provitsi – Briti Kolumbia ja Alberta selle nn tuuleveskitega võitlemise, et kaotada tõkked Kanada 10 provintsi kaubanduse teelt.

Need kaks Kanada Lääne-osa provintsi sõlmisid kaubanduse, investeeringute ja tööjõu vaba liikumise lepingu juba (või alles?) ä00õ. aastal. Selle lepingu tõttu, millel on ilus lühend TILMA, osutub võimalikuks seitsme kümne kaheksa tuhande uue töökoha loomine.

Ning loodetavasti annab see uus tõõjõuturg majandusse loodetavasti lisaks ligi 5 miljardit dollarit. 7,7 miljoni inimese suurune tööjõuturg.

Selles uues majandusruumis saavad ilma bürokraatliku asjaajamiseta liikuda arstid ja torumehed, raamatupidajad ja arhitektid. Näiteks oli Briti Kolumbias kokku ä50 ametit, mis olid kaitstud ja mille liikumisele olid tõkked seatud.

Kanada enese sees on tööjõu liikumise piirangud ilmselt olnud ka põhjuseks, miks Kanada on olnud USAst produktiivsuse osas maas. Arvatakse, et kanada majandus on olnud kuni ä0 protsenti vähem efektiivne kui ameerika oma.

Selliste tõkete tõttu oli ühe Kanada provintsi ärimehel lihtsam kaubelda USAga, kui teise Kanada provintsiga.

Kanada, USA ja Mehhiko on ju sõlminud 1994. aastal vabakaubandusleppe NAFTA, aga see ei reguleerinud kanada provintside vahelist kauplemist.

Aga kui lugu Kanada majandusest kokku võtta ja küsida, et miks peaks eestlane Kanada majanduse langusest üldse midagi teadma, siis tasub – naljatamasi - öelda seda, et pärast aktsiaturgude kokku varisemist ei ole ... varasemalt rikkalt Kanada vanaonult enam suurt midagi oodata.

Paljud Kanada pensionärid lükkavad isegi pensionile mineku edasi, sest olukorras, kus pensionifondidesse pandud raha kahanes, on praegu tark oma töökohast kinni hoida. Nii et majanduslangus annab ennast Kanadas tunda eelkõige muidugi erasektoris ja samuti ka mujal psühholoogiselt : asutustes enam ei raisata raha töötajate koolitamiste, ümberõpete peale, ei korraldata kalleid asutuse pidusid, jne.

- Canadas on üleval ka diskussioon polügaamiaseaduse (ehk mitmenaisepidamise) üle? Mille üle vaieldakse?

Kui sa vastu ei ole, Arp, jätame polügaamia teema mõneks teiseks saateks, ja räägiks parem sellest, et Kanada pealinna Ottawa ajaleht Ottawa Citizen valis oma aastalõpu numbrisse Diplomaatia kaheksa fotot tähtsatest diplomaatilistest sündmustest Kanada suhetest teiste riikidega. Ja üheks fotoks selles aasta kokkuvõtvas loos oli pilt Eesti presidendist Toomas Hendrik Ilvesest, kes sel aastal Kanadat külastas. Nii et see näitab veel kord seda, et ... hoolimata Eesti väiksusest satume vahel ikkagi küllalt tähtsale pildile.

- Palju leheruumi on vist saanud ka Canada sõdurite saatus Afganistani sõjas?

Hmm, Kanadal on Afganistaniga seotult rasked ajad. Kanada on Afganistanis sees olnud 2001. aastast peale kohe koos ameeriklastega, kui need mõned päevad peale 11. septembrit Afganistani läksid.

Ja Kanada on kaotanud rohkem sõdureid, kui teised liitlased per capita. Selle põhjuseks on see, et Kanada sõdurid töötavaid kõige ohtlikemas paikades Afganistanis.
Aga rasked ajad on seotud sellega, et 35-aastast kapten Robert Semrau-d süüdistatakse Helmandi provintsis haavatud afgaani tapmises. Asja on väidetavalt kaks kuud uurinud Kanada vägede Uurimisteenistus.
Semrau teenis Operational Mentor Liaison Teami juhina, kelle ülesandeks oli Afgaani sõjaväe kompanii välja õpetamine.
19. oktoobril olid nad äõ kilomeetrisel patrullil, kui neid ründas Taleban. Väidetavalt saadud lahing USA helikopterite abiga kiiresti kontrolli alla, ja see lubas kanadalastel edasi liikuda. Ilmselt leiti teel veel kaks taliibi. Üks oli surnud juba, kuid teisel olid liiga tõsised haavad, et teda haiglasse viia.

Ning väidetavalt oli kapten Semrau selle taliibi juures, kui kostus kaks lasku ja see haavatud mees leiti hiljem surnuna. Ta jäeti sinna maha.
Genfi konventsiooni kohaselt on haavatud sõdur, ehk siis tegevusetu sõdur automaatselt sõjavang, kellel on omad õigused.

Juhul aga kui haavatud mees on siiski eluohtlik - ja ka haavatud võivad visata granaate või kasutada tulirelvi, siis võib kõne alla tulla ka haavatud mehe pihta tule avamine.
Kas võis olla, et tegemist oli nn halastustapmisega? Tavaliselt pannakse magama ju loomi .... aga inimene ei ole loom!

Või kaotas sõdur lahingupidamisest hetkeks oma kaine mõistuse?

Väga palju keerulisi küsimusi, mis tegelevad eetikaga.

Lesblised patsiendid, valgenahalised sõdurid, ahistav hümn ja valiv kopsuhaigus

Jutt inklusiivsusest kõlas ERRi UudisPlussi saates millalgi veebruaris 2009 http://vikerraadio.err.ee/saade/index.php?id=459

Lesbilise patsiendi juhtum

Kanada keskosas asuva Manitoba provintsi pealinnas Winnipegis läksid eelmisel kuul kaks naisterahvast, Andrea ja Ginette Markowski perearsti otsima.
Kahjuks ütles doktor, et tal on ebamugav neid –– oma patsiendiks võtta, sest tema religioon ei kiida samasooliste suhteid heaks. Andrea ja Ginette on lesbipaar, kes on koos olnud 1ö aastat !
Arst, doktor Elias soovitas neil keegi teine oma perearstiks võtta.
Nimetatud doktor on Kanadas töötanud 5 aastat. Ta sai oma väljaõppe Egiptuses ja tema religioon – ta on kristlane – mõistab homoseksuaalsuse hukka:
*Lesbidel on igasugu haigusi ja infektsioone* ütles ta kohalikule ajalehele.
See on üks näide sellest, kuidas spetsialisti religioon läheb vastuollu kohalike, Kanada tavadega.
Kanadas on samasooliste abielud seadustatud, seksuaalse orientatsiooni põhjal on diskrimineerimine keelatud.
Naised kaebasidki arsti Manitoba Inimõiguste Komisjoni.
Selle loo taustaks on tõsiasi, et Kanadas on krooniline perearstide põud. Praegu on isegi kuni ä5 protsenti arstidest välismaa väljaõppega. Samas on välismaise koolitusega arstidel väga raske saada Kanadas tegutsemisluba.
Nende tööturule kaasamiseks seatakse igasuguseid tõkkeid ja nagu Manitoba arstide assotsiatsiooni College of Physicians and Surgeons juht ütles, et välismaiste arstide tehniline väljaõpe on tavaliselt heal tasemel,
aga nad põrkuvad Kanadas teistsuguste suhtlemismallide ja teistsuguse kultuuri vastu.
Kanadas on ennekuulmatu, et arst keeldub keeldub ravimast patsienti, kellel on teistsugused väärtused kui temal.
See on üks selline näide, kus testitakse Kanada multikultuursust.

Samasugusest loost kirjutab The Globe and Maili kolumnist REX MURPHY, kes arutleb sõna ‘inklusiivne’ üle.

Ta toob näiteks New Brunswicki kooli. (New Brunswick on Kanada provintse Atlandi ookeani ääres.) Nimelt lõpetas ühe sealse kooli direktor Kanada hümni laulmise koolis ära põhjendusega,
et see ei kaasa piisavalt kõike kultuure ja religioone.

Nimelt on tavaks, et paljudes Kanada koolides alustatakse koolipäeva hümni O Canada laulmisega. Hümnis on sõnad God keep our land glorious and free! Ehk siis: jumal, hoia meie maad imelise ja vabana.

Koolidirektor Erik Millett väitis, et keegi lapsevanematest kaebas, et nende sõnade laulmine ei sobi kokku nende religiooniga. Ja ta jättis hümni laulmise ära, et tulla vastu nende inimeste religioossetele nõudmistele. Ja tulles vastu vähemuse nõudmisele, arutab kolumnist edasi, keelatakse ka kõikidel teistel hümni laulmine.

Sama kolumnist, Kanada ajalehest The Globe and Mail arutles hiljuti kurioosse juhtumi üle.
Ühe ülikooli üliõpilasnõukogu võttis vastu otsuse lõpetada ühe Kopsuhaiguse raviks korjanduste tegemine, kuna ... tsiteerin „see haigus ei taba võrdselt kõiki rasse ja eagruppe.@
Üliõpilaskogu juht väitis, et see KOPSUhaigus - cystic fibrosis - tabab vaid keskealisi valgeid meesterahvaid. Ja et see ei kajasta võrdselt Kanada kõiki elanike gruppe! Muidugi ei olnud neil õigus, wikipedias illustreerib haigust üks väike mustanahaline tüdrukuke!

Valgenahaliste sõdurtite juhtum Afganistanis

Vancouveri ajaleht Vancouver Sun avaldas detsembri alguses fotod 100st Kanada sõduritest, kes olid surma saanud Afganistanis. Üks lugeja, kes pilte tähelepanelikult vaatas, kirjutas ajalehte lugejakirja, mis küsis:

"Kas keegi oskab vastata küsimusele, miks ei ole Kanada multikultuursust näha langenud sõdurite hulgas? Kui teha tavaline pilt Kanada elanikest, oleks multikultuursus kesksel kohal ja esindatud oleksid kõik rassid, pärismaalased kaasa arvatud.

Neil piltidel olid vaid valgenahalised poisid, mõne erandiga.”

Ja need erandid on kanada jaapanlane, Egiptuses sündinud kanadalane, kaks mustanahalist kanadalast, ja üks naisterahvas.

Jaanuari kuu jooksul on Afganistanis surma saanud veel 8 kanada sõdurit.
Keskmine iga on surmasaanutel 28 aastat.
The Globe and Maili columnist Christi Blatchworth võttis vaevaks uurida, miks see nii on. Ta pakub, et sisserännanud vähemustel kulub enne paar põlvkonda, kui nad hakkavad kaitsevägedes teenimist pidama väärtuslikuks ametiks. Sest enamus sisserännanuid tuleb Kanadasse riikidest, kus sõjaväelased on – nagu ta ütleb - vormi kandvad lurjused.
Kanada on immigrantide maa. Ja rassilised vähemused moodustavad Kanada 30miljonilisest elanikkonnast viis miljonit. Ja see osa kasvab kiiresti. Kaheksa aasta pärast peaks värvlised vähemused moodustama viiendiku Kanada elanikest.

Sest umbes 75 protsenti praegu Kanadasse emigreeruvatest inimest on värvlised vähemused.
Kolumnist jätkab, et Kanada tõsiasi on seegi, et suuremad linnad on multikultuursemad ja näiteks Toronto reservistide hulgas on pruune ja mustanahalisi nägusid rohkem kui euroopa päritolu mehi. Pooled Ontario vähemused elavad Torontos ja samasugune trend on ka üle terve Kanada. Samas, kui surma on saanud just väikelinnade sõdurid. Ja seega ei tohiks teha rassilist vahet, et kas surma on saanud mustanahalised või mitte, peab arvestama, et sõduriks lähevad rohkem väikelinnade poisid. Ontario provintsis on surma saanud 3ä poissi ja ainult kaks neist olid multikulti Torontost.

- Kas on selge, kauaks Canada Afganistani jääb, sest pole vist ühest otsust mandaadi pikendamise kohta?
2011. aastani.