Eestis on palju räägitud soolisest palgalõhest, mis on Euroopa suurim. Eri uuringud on pakkunud, et Eesti naine teenib keskmiselt 27-30 protsenti vähem kui Eesti mees. See on kahtlemata depressiivne näitaja, mida annab selgitada mitmel moel, kuid ilmselt mitte täiesti välja vabandada. Seda võib selgitada Eesti naise suure tööhõivega: selle asemel, et koduperenaisena null sissetulekuühikut teenida, osaleb Eesti naine siiski tööturul, haarates kinni ka väiksemaist teenimisvõimalusest. Võib selgitada sellega, et laste emad valivad ametid, kus saab paremini lapsi ja karjääri ühendada töötades erialadel ja positsioonidel, mis ei hakka laste järele vaatamist segama. Võib selgitada sellega, et naised ise ei vali tulusaid erialasid: naisi on vähe inseneride ja mänedžeride hulgas või sellega, et uurimus ei võtnud arvesse riigitöösektorit, mis ühtlustaks veidi palgavahet. Kuid nende faktorite arvesse võtmine ei viiks palgalõhet siiski nulli: kindlasti esineb Eestis palju soolist diskrimineerimist.
Kui palgalõhe näitab, et (lastega) naine ei suuda tööturul meestega palga osas võistelda, siis seda huvitavam on ehk kasutada Eesti naiste rahalise heaolu hindamisel teisi näitajaid. Näiteks, kui palju panustab Eesti naine oma pere sissetulekusse? Kas sellisel puhul on vahe sama suur? Kui paljalõhe andmeid arvesse võtta, siis võiks ju eeldada, et lõviosa pere sissetulekutest toob mees?
Islandlane Berglind Hólm Ragnarsdóttir New Yorgi Linnaülikoolist CUNY on analüüsinud rikaste riikide naiste sissetulekuid 2010-2014 aastatel kasutades Luxembourgi sissetulekute uuringu (LIS) andmeid. Tema veel avaldamata doktoritöö esialgsed andmed maalivad eesti naistest palju edumeelsema pildi, kui palgalõhet vaadates eeldada võiks. Ragnarsdóttiri uurimustulemused näitavad, et Eesti (vaba)abielus olevad naised pole sugugi majanduslikult oma meestest nii sõltuvad.
Sellisele tulemusele jõudis CUNY doktorant, kui võrdles rikaste riikide 25-54- aastaste naiste palgatuludele lisaks ka kapitalist saadavaid tulusid, riigitoetusi ja eratoetusi. Eesti naiste sissetuleku osa pere kogusissetulekust on Euroopa suurim ja võrreldav Skandinaavia naistega. Täpsemalt: Eesti naised toovad pere kogusissetulekust 43 protsenti. See on sama suur näitaja kui Soomes ja Taanis ning isegi pisut suurem kui Islandil ja Norras (36 ja 40 protsenti võrdlevalt). Huvitaval kombel naudivad Sloveenia naised samuti suurt finantsilist iseseisvust teenides 42% pere kogutulust.
Lõuna-Euroopa riikides teenivad naised keskmiselt 30 protsenti pere kogusissetulekust, mandri- Euroopas 33 protsenti, inglisekeelsetes riikides 37 protsenti ning endistes Ida-Euroopa riikides (Poolas, Tšehhis ja Slovakkias) samuti vaid 34-35 protsenti. Eesti näib selles võrdluses pigem Põhjamaade moodi välja, jättes teised Euroopa riigid selja taha.
Kui aga vaadata, mis eristab Eesti abielunaisi Euroopa suguõdedest, siis torkab silma see, et eestlannade üldsissetuleku hulgas peaaegu puudub kapitalilt saadav tulu. Eesti naise rahalist iseseisvust toetab vaid teenitud palk, suhteliselt suured riigitoetused ning imetilluke, peaaegu olematu osa eratoetusi. Sissetuleku vaatevinklist on Eesti naised oma kuldmunad seega vaid kahte korvi hoiule pandud: palga ärajäämisel või riigitoetuste ärakukkumisel võib terendada vaesusrisk.
Berglindi uuringu andmete võrdlemisest palgalõhega Eestis saab järeldada, et riigitoetused teevad palgalõhe tasa lubades naistel ikkagi peaaegu võrdselt meestega pere eelarvesse panustada. Naiste majandusliku turvalisuse huvides oleks aga ikka vaja suurendada ka kapitalilt saadavat tulu. Kas Eesti kinnisvara ja aktsiad on siis eelkõige meeste nimel?
Hea uudis on see, et Eestis ei olene naiste majanduslik sõltumine oma abikaasadest naiste haridusest. Nii näiteks teenivad ilma keskhariduseta Eesti naised ikkagi 43% oma pere sissetulekust. See on pea kaks korda suurem osa kui Poolas, kus madala haridusega naised teenivad vaid 24% pere sissetulekust. Ilmselt saab Eesti naiste suhteliselt suur panust pere-eelarvesse seletada suhteliselt kopsaka riigitoetuste hulgaga, mis moodustab eesti naise sissetulekus 26-27% protsenti. Sama kõrge on riigitoetuste tase on lisaks Põhjamaadele veel Austrias, Norras, Iirimaal ning Austraalias. See näitab, et Eesti sotsiaalpoliitikad, mis on suunatud töötavate emade töö- ja pereelu ühendamiseks, on edukalt suurendanud Eesti naiste rahalist iseseisvust, haridustasemest hoolimata.
Kahjuks on eesti abielunaiste vaesusrisk võrreldes Põhjamaade suguõdedega on siiski veidi suurem, kui meeste sissetulek peaks mingil põhjusel kaduma. Berglind Hólm Ragnarsdóttir ütleb, et seda saab seletada suuresti sellega, et Eestis on palju suurem tegelik vaesuse määr. Ehk teisisõnu, vaesuspotentsiaal on Eestis kõrgem kui Põhjamaades, kuid see tuleneb sellest, et Eesti ongi veidi vaesem kui Põhjamaad.
Eesti naistele saaks aga soovitada, tulevikus püüdke oma kuldmunad mitmesse eri korvi panna.
