Mees, kes kuulutab õiglust

Möödunud kuul avastasin, et mu kahupäine, habemes ja suure õllekõhuga (hiljem avastasin, et ka räpase arvutiklaviatuuriga) umbes 60-aastane professor ongi see mees, kes kuulutab unes nähtud taevalikku õiglust. Et see õiglus siis “ühendaks kõik, kes tema eest võitlevad…”. Talvel, kui mind tema abiliseks määrati, ei aimanud ma muidugi veel midagi. Lõrtsises lumes sammusime - tema aeglaselt ja kergelt taaruvana – vana kiriku poole, kus ta loengud toimusid.  

“Ma püüan neil silmi avada,” ütles ta oma napilt 20-aastaste üliõpilaste kohta, kellele ta rahvusvahelise arengu teooriaid luges. “Häda on selles, et tänapäeva tehnoloogiate juures ei õpi noored enam lugema. Nad loevad ainult SMSe – raamatuid enam ei loe. Nad ei oska enam mõelda.”

See seisukoht oleks mind muidugi pidanud valvsaks tegema, et see muheda naljamehe ümariku kujuga, kuid siiski kibestunud vanamees hakkab vana kirikut õig(l)use kuulutamiseks kasutama. Kuid tol hetkel see mind nii väga ei huvitanudki – rõõmustasin vaid ametiühingu abiga kunstlikult körgeks aetud palga üle, mis tõotas mulle üle 20-eurost tunnipalka.

(Selgituseks seda, et just nii – magistrante professorite abiks määrates tabatakse kõrghariduses – siin Ontarios vähemalt – kaks kärbest korraga. Ühest küljest saab professor eksamitööde hindamise aegaraiskavast tööst vabaks, et teadustööle keskenduda; teisalt finantseerivad kõrgeima keskmise hindega magistrandid nii oma õpinguid.)  Rõõmustasingi talve hakul, et mu tööks on vaid üliõpilaste esseede hindamine, vestlusringe pidama ega loengutes käima ma ei pidanud.

***

Läinud talvel lugesin läbi ligi nelisada viiskümmend esseed. Neljakuulise kursuse jooksul pidid noored üheksa lühikest esseesid kirjutama. Ikka selleks, et khm... mõtlema õppida. Maailm aga, mis nendest esseedest joonistus, meenutas kummalist unelma-taolist utoopiat – ebaloogilist segu vanade indiaani uskumuste propageerimisest ja peost suhu elavate talupeogade romantiseerimisest, ning - täiesti vastandlikult – ka Hiina majandusime kiitmisest ning ihalemisest relvastatud revolutsiooni kui vältimatu arengule kaasa-aitaja järele.

Kui lugesin esmalt üliõpilaste esseedest (ja seejärel pool-shoki-seisundis ka professori slaididelt), et “vägivallatu maoism, milles hiinlased kollektiivselt loobusid eraomandusest, oli väga edukas, kuna lõi eeldused tänapäeva-Hiina majandusimeks, mille hüved on kõikide ühiskonnaliikmete vahel võrdselt ära jagatud”, siis laksatasingi endale mõttes vastu otsaesist: lõpuks olingi kohanud meest, kes nägi unes taevalikku õiglust
ja kasutab nüüd vana kirikut selleks, et seda sellest päevast peale kuulutada. See kantslist mahakuulutatud unenägu vormistati Kanada tarbimisühiskonnas kasvanud noortele õiglusena, mis ühendaks kõik, kes tema eest võitlevad.  

Ma ei tea, kas olete juhtunud kuulma praegu Quebecis toimuvatest laialdastest üliõpilasrahutustest, aga tundub, et need näivad tõepoolest tõestavat seda, et kõik, kes unenägudesse usuvad, ongi oma jõud juba ühendnud ja võitlevad selle eest koos. Nimelt protestib seal ligi 300 tuhat Quebeci noort juba mitu kuud õppemaksu tõstmise vastu. Seda hoolimata sellest, et Quebecis, muide, on Kanada provintsidest kõige madalam õppemaks – sealsed noored maksavad vaid napilt üle kolmandiku võrreldes Kanada keskmise ülikooliõppetasuga. Neid ei huvita ka see, et kavandatav tasu tõus oleks võrdne ühe piimakohvi hinnaga päevas. Neil on nende unes nähtud õiglus, ja nad võitlevad selle eest vankumatult. Hämmastav meelekindlus...  

Markistist professor aga, kes naudib üle saja tuhande dollari suurust aastapalka, teab ilmselt ikkagi, et lõpuks on kõik ainult üksainus enesemüümine. Ja nii ta siis päevhaaval, tundhaaval,
tükkhaaval, jupphaaval
 noortele müübki oma usud ja tõed... Imestan vaid seda, et kummalisel kombel ei viitsinud enamik – lakkamatult netis istuvatest – üliõpilastest maoismi guuglisse toskida, et järele vaadata, kui vägivallatu ja edukas see siis ikkagi oli.

Ilmselt usuvad nad kirikus jutlustavat muhedat taati ilma mingi kriitikameeleta. Aga võib-olla ei saatnud keegi neile sellesisulist SMSi?