“Ukraina meenutab natuke korterit, kus tuleks vana põrand ja tapeet välja vahetada ning kuhu tuleks uued plastaknad ja kallis välisuks panna,” leidis tabava võrdluse oma kodumaa kohta Maksym Shapovalov, 10. klassi õpilane Harkovist. Ta lisas: “Me teeme, kõik mis vaja. Lihtsalt uskuge meisse!”
Ukraina on riik, mille territoorium on võrdne 13ne Eestiga, ja see teeb Ukrainast Euroopa suurima riigi Prantsusmaa ees. Ukraina rahvastikust on enamik ukrainlased (ligi 80 protsenti), kuid on ka venelasi, valgevenelasi, moldovlasi, kasakaid, ungarlasi ja poolakaid ning juute, bulgaarlasi ja tatarlasi.
Ukraina sündimus on Euroopa väikseim ja suremus vastavalt Euroopa kõrgeim ja sellisena on Ukraina 45-miljoniline rahvastik alates 1990ndatest kohutava kiirusega vähenenud. Igal aastal jääks Ukrainas puudu justkui Tartu ja Pärnu jagu elanikke - 150 000 inimest.
Ukrainat poolitab Dnepri jõgi ja selle kaldad poolitavad mõtteliselt ka Ukraina kaheks eri iseloomuga regiooniks: lääne kallas tundub olevat pigem läänemeelne ja vasak vastavalt venemeelne ja -keelne, kuid seda eraldusjoont ei saa tegelikult joonlauaga tõmmata. Usulisest vaatenurgast kooseksisteerib läänekaldal koos õigeusuga ka kreeka katoliku usk, mida saab seletada kunagise Poola ja Leedu mõjuga. Ka majanduse vaatenurgast on erinevusi: ida pool asub enamus Ukraina tööstusi ja see kant teenib praegugi läänepoolsete regioonidega võrreldes rohkem. Kuid keeleliselt leiduvat kõige puhtam ukraina keel väidetavalt hoopis ida- ning mitte läänekaldal. Ning kasakad, keda ukraina rahvuslased peavad iseseisva Ukraina kuldaja välja võitlejaks, elasid Dnepri mõlemal kaldal. Samuti kõigub Ukraina keskmes asuvate regioonide meelsus kord ühele, kord teisele poole.
Krimmi staatus Musta mere ääres on omakorda eriline, sest selles autonoomses vabariigis asuvad endiselt sees Venemaa relvajõud (Musta mere laevastik), mis jäävad Ukrainasse aastani 2042. Ukraina läänemeelsete ja rahvuslaste jaoks oli selline kokkulepe venelastega väga vastumeelt – nende meelest kestab sellisena Venemaa okupatsioon Ukrainas. Selle laevastiku eest saab aga vaesusega maadlev Ukraina vastutasuks Venemaa maagaasi kolmandiku võrra odavamalt, mis aitab tööstusel majandust kasvatada.
Ukrainas on aastatuhande eesmärgid kohaldatud oma vajadustele ja kuus nendest on kaasatud riiklikusse arengukavasse. Kuigi nende vastuvõtmisest on möödnud juba 11 aastat, järeldas tehtud tööde vahekokkuvõte, et areng on olnud ebaühtlane. Ukraina on vähendanud absoluutset vaesust ja on teinud edusamme hariduse alal, emade tervise ja laste suremuse vähendamise alal. Samal ajal on suhtelist vaesust ikka veel palju ja sugude vaheline võrdsus tundub pigem vähenevat. Tundub, et Ukraina ei suuda saavutada ka looduskeskkonna arengueesmärki. Ka tõuseb HI viirusesse nakatumine ohtlikult ja suureneb aidsi suremus. Tuberkuloosi levik on muret tekitav.
Eesmärk vähendada vaesust
Ukraina elas viimati kõige rikkamalt 1990. aastal, kui end Nõukogude Liidust iseseisvaks kuulutas. Keskmiselt teeniti siis aastas 8123 dollarit (võrdluseks: eestlased teenisid toona umbes samas suurusjärgus – keskmiselt 9409 dollarit aastas). Peale NL lagunemist hakkas elu Ukrainas järjest kehvemaks minema ja kaheksa aastaga kaotasid ukrainlased oma sissetulekutest üle poole! Ka aastal 2009 teenivad ukrainlased ikka veel poolteist korda vähem kui NL lagunedes.
Ka Eesti tegi samasuguse tagasimineku, kuid kui Ukraina jõudis nn vaesuse põhja aastal 1998, siis Eesti tegi juba neli aastat varem pöörde paremusele. Seega on Ukraina suhteline vaesus kestnud pikemat aega ja olnud valusam kui Eestis. NL lagunemise ajaga võrreldes on ukrainlaste keskmine eluiga kahe aasta võrra vähenenud.
ÜRO arenguprogrammi UNDP andmeil elas aastal 2003 vaid viis protsenti ukrainlastest vähemaga kui kaks USA dollarit päevas, kuid veidi üle viiendiku ukrainlastest (27 % 2009. a) elas siiski allpool riiklikult kehtestatud vaesuspiiri. Keskmiselt kulutab ukrainlane pool oma sissetulekust toidule (Euroopas keskmiselt tavaliselt 20-25 protsendi ringis). Nii ongi kaheksast aastatuhande arengueesmärgist Ukraina jaoks kõige tähtsam vähendada vaesust.
Vaesusel Ukrainas on kas lastega perede või siis üle 75aastaste memmede nägu, kes ei suuda enam pensionile lisa teenida. Ka elukvaliteetide vahe maal ja linnas kasvab iga aastaga aina suuremaks, kusjuures maal on vaesusemäär kaks korda suurem kui linnas.
Kuigi ebavõrdsuse vähendamine ja kaotamine ei ole aastatuhande arengueesmärkide hulgas, takistab Ukraina suur ebavõrdsus seatud eesmärke saavutada. Sooline, vanuseline, ja isegi rahvusepõhine ebavõrdsus puudutab nii sissetulekuid, juurdepääsu haridusele, raviteenustele, infole, sotsiaalteenustele kui ka inimeste tervist, elutingimusi ja isegi juurdepääsu tööturule.
Lisaks sellele, et Ukrainas on väikesed sissetulekud, iseloomustab ukrainlaste vaesust veel seegi, et nende elutingimused on kehvakesed: puudub juurdepääs sotsiaalteenustele, puudub omandus või kinnisvara, ning tervishoid jätab soovida. Just maainimestel on halbade transpordiühenduste tõttu juurdepääs meditsiinile (näiteks kiirabile) või sotsiaalteenustele raskendatud. Selliste tegurite koostoime mõjutab 2007. aasta andmeil koguni 28.6 protsenti elanikest.
Kui Ukraina majandus arenes enne finantskriisi kiiresti (7 protsenti aastas), siis ülemaailmne majanduskriis vähendas Ukraina majandust 15 protsendi võrra (võrdluseks, Eestis taandarenes majandus veelgi enam, ehk tervelt viiendiku võrra). Selle languse tõttu sai vaesuse vastu võitlemine Ukrainas valusa tagasilöögi ja Ukraina eesmärk vähendada suhtelist vaesust ühiskonnas kuni 18 protsendini on luhtumas.
Arvestades Ukraina olukorda ja väljavaateid järgmiseks viieks aataks, oleks Ukrainas vaja kiireid reforme. Ukraina seab endale realistlikuma plaani – vähendada suhtelist vaesust kuni 25 protsendini Ukraina elanikest.
Suurendada juurdepääsu kvaliteetsele elukestvale õppele
Kuigi ukrainlased on suhteliselt hästi haritud, on Ukrainas probleeme elukestvale haridusele juurdepääsuga. Ka seda arengueesmärki mõjutab elanike ebavõrdsus. Parem juurdepääs haridusele viskaks paljudele ukrainlastele päästerõnga, mis aitaks neil majanduse kõikumise juures siiski pinnale jääda – hea elujärg Ukrainas on kõige tõenäolisemalt just kõrgharitud inimestel.
Kuigi Ukraina kulutused haridusele suurenevad pidevalt, ei ole paljudel ukrainlastel ikkagi juurdepääsu elukestvale õppele. Üheks põhjuseks on liigselt tsentraliseeritud asjaajamine ning see, et enamus rahadest kulub haridusasutuste ülevalpidamiseks ja mitte hariduse andmisele. Ukraina haridussüsteem on reformimata, koolimajad amortiseerinud, ning antav haridus ei valmista koolilõpetajaid tööturuks ette. Ukrainas saadud haridus ei ole võrreldav oma taseme poolest rahvusvahelise tasemega ja eriti just kõrghariduse alal ei ole vajalikke tulemusi saavutatud.
Sooline võrdõiguslikkus
Kuigi Ülemraada on vastu võtnud seaduse meeste ja naiste võrdsetest õigustest ja võrdsetest võimalustest, on Ukraina töötus erinevalt Eestist siiski “naiselik” – töötute naiste arv on suurem kui töötute meeste arv ja naiste keskmine sissetulek on meeste omast vaid 77 protsenti. Samuti ei ole ukraina naised kaasatud otsuste tegemisse: Ukraina poliitilises elus, kõrgetel ametikohtadel ja majandusettevõtete juhtkondades on vähe naisi. Parlamendis näiteks pole kunagi olnud rohkem naisi kui kaheksa protsenti (võrdle: Euroopas keskmiselt 30 protsenti). Samuti on tööturg sooliselt segregeeritud: on eraldi väljakujunenud naiste alad ja meeste tööalad.
Ukraina mehed elavad keskmiselt 12 aastat vähem kui naised. Meeste suremus on erakordselt kõrge, mis seletab ebavõrdsust eluea pikkuses. Mehed kannatavad rohkem ka tuberkuloosi ja seksuaalsel teel levivate haiguste all.
Ukraina eesmärk on vähendada naiste ja meeste keskmiste sissetulekute vahet poole võrra ja suurendada naiste / meeste võrdsemat esindatust Ülemraadas ja kõrgemates riigiametites. Selleks, et saavutada rohkem naisi parlamenti, soovitab UNDP ajutiselt sisse seada sookvoodid. Palju raskem on aga muuta sissejuurdunud arusaamu soorollidest, mis aitaks kaasa naistel arendada näiteks ettevõtlikkust (suurendada sisesetulekut) ja meestel vähendada riskikäitumist (pikendada eluiga).
Laste suremus
Beebide suremus on vähenenud 10,4 surmajuhtumilt tuhande sünni kohta 8.9-le. Kuigi edusamm on märgatav, on see määr teiste riikidega võrreldes siiski kõrge. Enam kui pool surmajuhtumitest on tingitud rasedusaegsetest komplikatsioonidest. Surmajuhtumite määr Ukrainas langeb tugevalt, kui lapsed on esimese eluaasta ületanud. Enamus alla 5-aastaste surmajuhtumitest oleks olnud välditavad, nende põhjused on pigem õnnetusjuhtumid.
Ukraina eesmärk on vähendada alla 5-aastaste laste surmajuhtumeid ühe neljandiku võrra. Paranenud diagnostika ja uuendatud kliiniline protokoll on seda näitajat mõnevõrra vähendanud, kuid just teismeliste tervisekäitumist tuleks veelgi teadlikumaks muuta. Üle terve Ukraina on loodud 73 noortekliinikut, ja seda võrgustikku oleks vaja veelgi laiendada.
Emade tervis
Emade suremusmäär on viimaste aastate jooksul vähenunud ja kuigi statistika kogumise meetodid on vahepeal muutunud (vastavalt on muutnud andmete võrdlemise raskeks), võib siiski tõdeda, et sellel alal on Ukraina edu saavutanud. Pea kõik sünnitused on haiglasünnitused ja levinud on kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Ka ei torka Ukraina silma rohkete teismeliste raseduste poolest. Pea kõik rasedad on meditsiinitöötajate jälgimisel, kusjuures vahe maanaiste ja linnanaiste võimaluste vahel on väike. Samuti on abortide arv pidevalt vähenenud. Kuid noorte teadlikkus suitsetamisest raseduse ajal on siiski suhteliselt madal. Ka mõjutab seda arengueesmärki arsrtide vähesus.
Ukraina eesmärk on suremusmäära poole võrra vähendada ning selleni jõudmiseks peetakse vajalikuks pereplaneerimisalase teadlikkuse jagamist.
Vähendada ja aeglustada HIVi ja aidsi ning tuberkuloosi levik
Kahjuks kasvab Ukrainas HI viiruse epideemia. Viimase 23 aasta jooksul on registreeritud
161 tuhat HIVi nakatumise juhtumit (ehk kogu Tartu ja Pärnu elanike arv kokku) ning tervelt 31 tuhat inimest (ehk Viljandi ja Jõhvi elanike summa) on aidsi haigestunud. Aidsi surnud on juba Rakvere jagu inimesi ehk 17 tuhat inimest. HI viiruse levikult täiskasvanute seas on Ukraina kahjuks Euroopas esirinnas.
Ukrainas levib viirus praegu enamasti veenisüstivate narkomaanide seas, kuid ka tavakodanike hulgas suureneb üha nakatumusemäär. Ukraina eesmärk on vähendada HIV levikut 13 protsenti ja vähendada tuberkuloosi suremust viiendiku võrra.
Tuberkuloosi haigestumise juhtumid ongi vähenenud, kuid mitte piisavalt. Ka HI viiruse levik pidurdub, kuid vaja oleks veelgi nõustamisteenuseid ja vabatahtlikke testimiskohti. Samuti oleks vaja paremaid laboriteenuseid, et parandada testimise kvaliteeti. Tuberkuloosiga võitlemise jaoks oleks vaja riiklikku poliitikat, sest see on niinimetatud ühiskondlik-majanduslik haigus, mille levikut saab piirata vähendades vaesust. Seda arengueesmärki Ukraina ilmselt ei saavuta.
Allikad:
Gapminder
Wikipedia
No comments:
Post a Comment