Kuraasikamad naised aitavad ebavõrdsust vähendada

Artikkel ilmus EPLs 23. juulil: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/marje-aksli-kuraasikamad-naised-aitavad-ebavordsust-ja-vagivalda-vahendada?id=78962218


Ma tõesti mõtlesin, et mehed on rikkuse-vaesuse teljel hulga laiemalt jaotunud. On ju mehi rohkem kui naisi ülirikaste hulgas, ning sama seis kipub olema ka eluheidikute, vangide ning kodutute hulgas. Ma mõtlesin, et meeste natuur – olla kas alfa-isane või nohik, jaotab mehed palju selgemalt võitjateks ja kaotajateks. Naiste alalhoidlik natuur hoiab naised ikka keskpõrandal koos, arvasin.

Kahjuks väidab OECD 2015. aasta raport ‘In it together: Miks vähem ebavõrdsust toob kõigile kasu’ et vähemalt palgatulu arvestuses ei pruugi see nii olla. Naised on OECD riikides keskmiselt teenitud palga arvestuses ebavõrdsemad kui mehed. Ja see on sellepärast, et naistel on palju rohkem erinevaid tööhõivemustreid kui meestel. Kui meeste tööealine elu on kaunis sirgjooneline – peale kooli lõpetamist täiskohaga tööle ja nii kuni pensionieani – siis naistel on palju rohkem osaajaga tööd, rohkem laste tõttu tööturult eemal oldud aega, rohkem tööd vabakutselisena. Just see on põhjuseks, miks palga-ebavõrdsus on naiste hulgas suurem kui meeste seas.

Naiste suhteliselt ebavõrdsemat olukorda töötasu osas seletab see, et paljude naiste võimalus palka teenida on tihti katkestatud laste ja eakate eest hoolitsemise tõttu. Tasu hoolitsemise eest on ju teadagi osaline (aastake vanemahüvitise puhul) või lausa olematu (nagu eakate puhul). Ameerika ajakasutusküsitluse andmetel moodustab tasustamata töö umbes poole kogu USAs täna tehtud tööst!

Nii raiskavadki paljud naised oma aega seega toimetustele, mis ei too raha sisse, selle asemel et endale töötasu ja pensionisambaid teenida. Loomulikult on suurenenud ka nende naiste osakaal, kes võistlevad tööturul meestega võrdselt kõrge palga nimel kas laste puudumise või koduse võrgustiku olemasolu tõttu. Naiste mitmekesistunud rollid on seega suguõed palgaskaalal kaugele eri otsadesse asetanud ja ma kahtlen, kas naistel on veel omavahel midagi ühist.

Palgasirge alumisel otsal asuvatel naistel on nüüd kaks võimalust, kas lükata hoolitsust nõudvad tööd osaliselt meeste kanda (lihtsam) või nõuda riigilt hoolitsustöö turuhinna alusel tasumist (vähem tõenäoline), et ebavõrdsust vähendada ja sissetuleku osas ülespoole liikuda. See määr aga, kui palju naine koduseid töid ja ka laste eest hoolitsemist mehe kaela lükata saab, sõltub tema kauplemisvõimest ja tihti ka välistest ühiskondlikest normidest.

Huvitaval kombel on emaliini-pidi sugulust arvestavad ühiskonnad naistele ja lastele mõnes osas soodsamad kui need, kus suguluse arvamine käib meesliini pidi. Nimelt tegi Sara Lowes Harvardi ülikooli doktorandina uuringuid ja katseid mõlemat tüüpi ühiskondades ning avastas, et emaliini eelistavates ühiskondades on abikaasade vahel rohkem stressi, väiksem ühine rahakott, kuid ka tervemad ja haritumad lapsed ning vähem vägivalda.

Emaliini pidi sugulust arvavates ühiskondades on naise lojaalsus kahe suguvõsa vahel killustunud. Kui isaliini-ühiskondades neelab mehe suguvõsa värske abielunaise justkui alla, siis emaliini pooldavates korralduses säilitavad nii mees kui naine tugevad sidemed oma sugulastega. Naiste iseseisvad võimalused väljaspool kodu suurenevad, nad alluvad oma meestele vähem, sest nad ei pea tema sugulaste ees vastutust kandma.

Doktor Lowes, kes asub septembrist Bocconi ülikooli Itaalias majandusprofessorina tööle, avastas, et ema järgi sugulust arvestavates ühiskondades panustavad mõlemad abikaasad 13% vähem leibkonna ühisesse rahakotti. Naistel on siin rohkem võimalusi oma teenitud sissetulekuid ainult enda teada jätta. Testides naiste ja meeste stressihulka raha teemadel kauplemise ajal, selgus, et stress oli kauplemise ajal suurem just emaliini austavates ühiskondades. Seda saab ilmselt selgitada sellega, et patriarhaalses kodus pole naistel mingit võimu raha kasutamise üle kaubelda ja mingit stressi sellega seoses järelikult ka ei teki.

Naised kasutavad oma vabadust meestest vähem sõltuda selleks, et oma lastesse investeerida. Just jagatud lojaalsusega ühiskondades on lapsed on vähem haiged ja neil on rohkem haridust.

Naised kannatavad nendes peredes vähem perevägivalla all, sest nad ei aktsepteeri olukorda, kus meestel on võimalus vägivalda kasutada.

Mõtelge – vähema ühisraha hulgaga on võimalik saavutada märkimisväärselt rohkem kasulikku! Kui kõrgem stressitase nii meeste kui naiste seas matriarhaalses ühiskonnas võiks tekitada kõhedust, et naiste kuraasikamaid käitumismudeleid laialt soovitada, siis aga kes julgeks vägivalla vähendamise, targemate ning tervemate laste vastu sõna võtta?

Mitte keegi. Ka meestel on kasulikum, et nende tervemad, targemad järeltulijad kasvavad vägivallavabas kodus.

Oletan, et tänu suuremale kauplemisvõimele perekonnas saavad naised osa hoolitsustöid efektiivsemalt meestega jagada ning järelejäänud aega tööturul osalemiseks kasutada. See aga tähendaks seda, et palga-ebavõrdus naiste seas väheneks tuntavalt ja suureneks naiste-vaheline solidaarsus.

Selle pika jutu lõpetuseks võikski eesti abielunaistele soovitada luua uued, palju kasulikumad ühiskondlikud normid pelgalt oma suguvõsaga senisest tihedamate sidemete hoidmise kaudu.

-xxx-