Nii ja naa. Debatt Kanadas igatahes käib. Mis teie Kanadale soovitaksite? Kas jätkata ametliku mutikultuursuse politiikat, mis Kanadas seadustatud juba 40 aastat? Arvestada tuleb, et multikulti on Kanadat hästi teeninud - siin pole immigrantide korraldatud progromme toimunud nagu Euroopas. Või tuleks pigem loobuda politiikast, mis on justkui ei sunni immigrante piisavalt integreeruma?
Loomulikult sai Eestis palju vastukaja Saksamaa kantsleri Angela Merkeli avaldus selle kohta, et multikulti on Saksamaal täielikult läbi kukkunud. See andis uustulnukate suhtes võõrastavale Eestile põhjust vastu rindu lüüa: Oleme õigel teel! Aga kui arvestada, et Saksamaa ei ole multikultuurne riik kunagi olnudki, oli see Merkelilt küll imelik avaldus. Saksamaa pole kunagi multikultuurseid poliitikaid koostanud ja multikulti-idee pole ka immigrantide seas kunagi poolehoidu leidnud. Kuidas sai see läbi kukkuda?
Mida multikulti õigupoolest tähendabki? See tähendab, et riiklikes dokumentides on kirjas (Kanada puhul on see näiteks Õiguste ja Vabaduste Harta paragrahv 27), et mitte ükski kultuur ei domineeri teiste üle ja et mitmekesisust on vaja austada. Õigupoolest toetub Kanada multikulti koguni neljale sambale: lisaks eelmisele on rõhutatud ka vajalik lõimumine ühiskonda keeleõppe kaudu, osalemine ka teistes, nn paralleelkultuurides ja vajadus teha kaasa peavooluinstitutsioonides. Kuid need ununevad kergesti ära. Lihtsam on märgata oma õigusi, kuid mitte kohustusi kodanikuna.
Sellepärast saabki Kanadal multikultist tasapisi villand. Pea kaks kolmandikku kanadalastest eelistaks ajalehe The Globe and Mail andmeil pigem ameerikapärast kultuuride sulatusahju, mitte kirjut kultuuride mosaiiki.
Muideks, tervelt kaks nädalat enne Angela Merkeli multikulti läbikukkumisjuttu avaldas The Globe and Mail juhtkirja, milles soovitas Kanadal multikulti termin riiklikust sõnavarast eemaldada ja keskenduda pigem kodaniku mõistele.
Milles siis häda on? Esiteks on olukord 40 aasta taguse ajaga, mil prantsuskeelne Quebec ingliskeelsest Kanadast eralduda soovis, väga palju muutunud. Paljude meelest loodi ametlik multikulti poliitika just kvebekkide maharahustamiseks. Praegu on olukord teistsugune – Kanadal on uued väljakutsed: inimeste identiteet ei põhine enam rahvuslikul identiteedil. Palju tähtsamad on muud tunnused nagu haridustaust, erialased ühendused, sookuuluvus ning seksuaalne orientatsioon. Lisaks on palju segarassilisi inimesi, kes tunnevad ebamugavust, kui nad peavad end vaid ühte kultuuri kuuluvaks pidama.
Kõige veenvam vastuargument multikulti politiitka suhtes kõlas ühes televäitluses aga nii: Multikultist tuleb loobuda, sest Kanadasse emigreeruvad inimesed on üha enam pärit kultuuridest, mis ei hooli naiste, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste õigustest. Saabujad on üha rohkem pärit riikidest, mis on väga hierarhilised, vähem demokraatlikud ja diskrimineerivad. Sellise mõttemaailmaga inimesed on varsti siin ülekaalus ja just neile mõeldes peaks promoma pigem Kanada ühtset kultuuri, mis põhineb vähemuste õigustel, sõnavabadusel, inimõigustel ja õigusriigi põhimõtetel. Lühidalt kodanikuks olemisel.
Paljud märkavad ka tendentse sõnavabaduse summutamisel nn teise kultuuri austamise sildi all. Tekkimas on kultuurid, mille tavade kritiseerimisele sõnavabadus justkui ei laiene. Üks Briti Kolumbia sikhi päritolu parlamendisaadik näiteks sai kohalikelt sikhidelt peksa, kui kritiseeris selle kogukonna ekstreemsete politiikate lembust. India kogukond Edmontonis kritiseeris kunstnikku, kes eksponeeris hindu jumaluse Ganesha alasti ja peata kuju.
Multikulti võitudeks on peetud seda, et sihki päritolu poisid võivad Kanadas kooli kaasa võtta oma traditsionaalse pistoda kirpani, või seda, et sikhi päritolu politseinikud võivad kanda vormimütsi asemel turbanit. Kuid kui teid peaks, ütleme, õnnetu koduvägivalla juhtumi puhul tulema arreteerima vormimütsi asemel hijabi kandev politseinik, kas teil ei tekiks kõhklusi, miliste seaduste alusel teid just arreteeriti? Kas Sharia seaduste alusel, mis eelistab peretülides meespoolt, või Kanada seaduste alusel?
Nii ja naa. Kui multikultist loobutakse, on oht, et rahvuste halvad kyljed tulevad tagasi. Ehk oleks mõistlikum keskenduda neile tavadele ja väärtustele, mis kooselu võimalikuks teevad.
ReplyDeleteMultikulti idee peaks vististi olema levitada iga kultuuri häid, mitte halvimaid jooni. Mõnes kultuuris võivad piiratud silmaring, võõrapelg ja tigedus ju olulised olla, aga kyllap on seal muud ka. Sisserändajaid tasuks vaid hoiatada, et jätku need ukse taha.