Euroopa lihaloomad söövad Brasiilia vihmametsad ära!

Artikkel peaks ilmuma oktoobri keskel YRO rahvusvahelisel toidup2eval.

Ilmus Maalehes 20, augustil http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/vihmamets-meie-toidulaual.d?id=25176657

Ma ei tea, mida te möödunud suvel tegite. Kas te küürutasite oma isiklikul maalapil kartuleid kasvatada nagu Jüri Mõis ähvardas? 16. oktoobril tähistame rahvusvahelist toidu päeva ja ma vaatasin sel puhul dokkfilmi ’Meie toidame maailma’. Ja hetkeks pani see film mind soovima, et ma tõesti küürutaksin suviti oma maalapil ega osaleks karmis globaalses põllumajandusäris.

Sest kõige julmema sõnumi ütles selles filmis välja üks Brasiilia bioloog, kes vaatas enda ees laiuvaid sojapõlde: „Veel 20 aastat tagasi oli siin vihmamets, kuid nüüd kasvatatakse siin soja. Meie mullad pole soja kasvatamiseks tegelikult üldse sobivad, kõik toitained tuuakse sisse. Ja kes seda soja sööb? See kõik läheb loomatoiduks Euroopasse! Nii süüakse meie vihmametsad euroopa loomade poolt ära!“



Hetk hiljem näitab film sellesama Brasiilia kirdeosas nälgivaid inimesi, kelle põllud ei tooda põua tõttu suurt midagi ja kelle laste tervis on alatoitumuse tõttu ohus. Jääb mulje, nagu oleks euroopa loomad etemad kui brasiilia tõmmud lapsukesed.

Järgmisena näeme filmis Lääne seemnekasvatusfirmas Pioneer töötavat edukat meesterahvast, kes vaatab kadetsedes vaeseid, vikatiga heina niitvaid rumeenia väiketalunikke. „Mul on tunne, et nad on õnnelikud. Meie aga keerasime juba terve Lääne-Euroopa põllumajanduse tuksi ja nüüd me tuleme Rumeeniasse ja keerame siin ka kõik tuksi.“ (Noh, tegelikult kasutab ta märksa vängemaid, neid f-tähega väljendeid.)

Mis seda kõike tuksi siis keerab? Need on Euroopa põllumajanduse dotatsioonid, mis soodustavad ületootmist, dumpingut ja ebavõrdsust maailmas. Maailma toidu raportis, mille koostab Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon FAO, on kirjas, et põllumajanduse praeguse taseme juures oleks võimalik toita 12 miljardit inimest ilma probleemideta.
„Aga sellest hoolimata sureb iga viie sekundi järel alla 10-aastane lapsuke nälja tõttu,“ räägib vihast vahutades Jean Ziegler, ÜRO toiduõiguse eriraportöör.

Dotatsioonide tõttu saabki võimalikuks see, et Brasiilia vihmametsade asemele tekib sojapõld, ning see, et Euroopa köögivilju müüakse üliodavate hindadega Aafrikas viies kohalikud talunikud pankrotti, ja seegi, et Viinis kuhjatakse iga päev ostmata jäänud leivast laopõrandatele suur mägi leiba-saia. Samal ajal aga pole suurkorporatsioonid, kes toetustest kasu saavad, huvitatud sellest, et kusagil keegi nälgib.

Heiki Raudla Eesti põllumajandusministeeriumist kinnitab mulle, et eesti loomasöötade jaoks ei ole vihmametsi maha võetud, kuid mainib siiski, et vähesel määral imporditakse Eestisse proteiinsöötasid (rapsikooki ja soja šrotti). Leidsin peale põgusat guugeldamist, et dokumendis nimega ’Eestis kasutatavate ja müüdavate toodete võimalik saasterisk geneetiliselt muundatud organismidega 2008’ seisab ikka, et Eesti on importinud Brasiiliast (väga tõenäoliselt geneetiliselt muundatud) sojatooteid loomasöödaks. Järelikult on teoreetiline võimalus, et Eestigi loomad on (ja nende kaudu ka meie) söönud tükikese Brasiilia vihmametsadest!

Euroopa põllumajandusdotatsioonid Eestile kasvavad aastas 10 protsenti kuni aastani 2012. Vaidlused nende suurendamiseks peale seda tähtaega on juba alanud.

***